Mets on tänavu helde, mustikaid ja kukeseeni jätkub seal kõigile nii koduse talvevaru soetamiseks kui ka müümiseks. Oleks meil vaid korjajaid, soovib marjaajal tuhandeid tonne metsamarju varuva Saareki tegevjuht.
Mets pakub nobedatele inimestele head teenistust
3. august 2009, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on varsti vajalik kogus mustikaid käes,» ütles Tartu lähedal Marjamaa talu pidav Tõnu Oks. Peremehel endal ei ole mahti metsas marju korjata, küll on aga aega ja tahtmist mõnel teisel.
«Meie kandis liigub ringi kolm autot nooremate meestega, kes käivad mustikal, nendelt ostangi,» rääkis Tõnu Oks. Marjamaa talu peremees maksab meestele mustikakilost 15 krooni. Talveks tahab ta tallele panna tonni ringis mustikaid.
Reolas metsamarju varuv ja müüv ning toiduainetööstuse tarbeks marjalisandeid ja -täidiseid tootev AS Saarek soovib tänavusel marjaajal kokku osta ligi kolm tuhat tonni mustikaid ja veel tuhande tonni ringis teisi metsamarju.
Piiritagused marjad
«Esimene tuhat tonni mustikaid on esimese kuuga käes,» teatas ASi Saarek tegevjuht Raul Kets reedel rõõmsalt. Tol päeval ootas ettevõte seitset 20-tonnise mustikalastiga veoautot, millest enamik tuli Rootsist. Rootsist, Lätist ning vajadusel ka Venemaalt ja Valgevenest ostabki Saarek suure osa mustikast ning teistest metsamarjadest.
«Rootsist tuleb meile stabiilselt hea metsamari, praegu siis mustikas ja hiljem pohl,» rääkis Raul Kets. «Rootsis on ka metsamarja hind sageli odavam kui Eestis.» Kodumaist mustikat on Saarekis kokkuostetavate marjade hulgas kõige vähem ehk 10–15 protsenti.
Saarek soetab kodumaise metsamarja väikestelt firmadelt, mis omakorda ostavad selle kokku marjulistelt. Sellepärast ei osanud Raul Kets täpselt öelda, kui palju marjuline mustikakilolt teenib.
Saarekile marju toovate kokkuostufirmade töötajatega rääkides on ta kuulnud, et korjaja saab mustikakilost tänavu 12–14 krooni. «See on sama hind mis tänavu Rootsis,» kinnitas Raul Kets.
Mustikat on sel suvel ohtralt nii Rootsis kui ka Eestis. «Jaguks meil vaid korjajaid,» märkis tegevjuht. «Töötud võiksid praegu metsa minna ja teenida. Aga nad saavad riigilt toetusraha ega taha end ise aidata.»
Mustikas läheb ravimisse
Rootsi kolleegidelt on ta kuulnud, et seal korjas üks Taist pärit marjuline marjakombainiga 250 kilo mustikaid päevas. «Ka meil toovad parimad korjajad päevas metsast välja poolsada kilo, üks olevat korjanud isegi sada kilo päevas,» rääkis Raul Kets.
Saarekis varutavast mustikast vaid 60–100 tonni kulub Eesti toiduainetööstusele. Mis saab ülejäänud ligi kolmest tuhandest tonnist mustikast?
Reedel seisid ettevõtte külmhoone ees suured veoautod, millega saadeti tänavused esimesed kümned tuhanded tonnid mustikaid teele Hiinasse, kust kaup jõuab lõpuks Jaapanisse.
«Aasia ravimifirmad kasutavad mustikas olevat üht ainet silmaravimite tegemiseks,» selgitas Raul Kets. Lisaks vajatakse Aasias mustikat toidulisandite valmistamiseks.