Päevatoimetaja:
Eili Arula
+372 739 0339
Saada vihje

Hästi mängivad härrad armastavad elektroonikat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üks muusikablogi loojaid Tajo Oja ütleb, et blogis on nüüd, pea aasta pärast loomist, iga päev 200 kuulajat. Üldse on blogi külastanud üle 50 000 inimese.
Üks muusikablogi loojaid Tajo Oja ütleb, et blogis on nüüd, pea aasta pärast loomist, iga päev 200 kuulajat. Üldse on blogi külastanud üle 50 000 inimese. Foto: Andres Ehrenpreis

Internetiaadressil http://wellplayed.word­press.com elab värvikas seltskond elektroonikamuusika austajaid, kes koonduvad ühise nime alla «Well Played, Sir» – «Hästi mängitud, söör».



Muusikablogi «Well Played, Sir» lõid kolm Tartu tudengist sõpra Tajo Oja, Madis Ehastu ja Oliver Mölder eelmisel sügisel sel lihtsal põhjusel, et nende tutvusringkonnas oli palju inimesi, kes koos pidusid korraldasid ja kes kõik naudivad elektroonilist muusikat.



Blogi oli alguses väike, ainult enda jaoks, et sõbrad saaksid omavahel lugusid vahetada ja pidude kohta infot anda. «Et oleks üht koht, kust kõik kätte saada, muidu olid kõik laiali,» selgitas Tajo.



Kui isehakanud plaadikeerutajad hakkasid tegema suuremaid pidusid nagu Neljapäev With Lazers ja The Kids Need Techno klubis Maailm, siis oli blogi mõeldud nende promo­miseks.



«Aga siis tuli välja, et meil on rohkemgi öelda kui ainult peo kuulutused ja et meil on sõprade hulgas ka neid, kel on hoopis teistsugune muusikamaitse kui meil. Nad tulid juurde ja sellest on saanudki mitmekülgne blogi,» rääkis Tajo.



Blogis on nüüd, pea aasta pärast selle loomist, iga päev keskeltläbi 200 kuulajat. Kokku on blogi külastanud üle 50 000 inimese.



Peamine muusikastiil on elektrooniline muusika ja kõik, mis sinna alla jääb. «Me oleme proovinud oma blogis hoida hästi palju erinevaid alaliike üleval, ei ole ainult selline vaibakloppimise muusika,» rääkis Tajo. Oma eeskujudena loetles ta tuntud elektroonilise muusika nimesid – 2 Many DJs, Diplo ja Switch.



Kust aga võeti blogile selline pisut kummaline nimi? Tajo sõnul mõeldi seda päris pikalt, aga siis tuli selle peale Oliver. «Well Played, Sir on ingliskeelne väljend, mida öeldakse, kui keegi teeb ägedat nalja või ütleb midagi väga tabavat,» selgitas Tajo. Samamoodi ütlevad nad üksteisele pärast pidudel muusika mängimist well played, mis tähendabki hästi mängitud.



Kuigi blogi nimi on ingliskeelne, üritavad autorid sisu võimalikult eestikeelsena hoida. «Eesti keeles on palju parem kirjutada ka, aga lõpuks ükskõik, kuidas me kirjutame, me kirjutame ikka segamini inglise keelega,» selgitas Tajo blogi kakskeelsust.



Muusika, mida mujal pole


«Well Played, Sir» muu­si­ka­blogi on üle ootuste kasvanud üheks Eesti suurimaks. Blogi levib väga lihtsalt: sõpradelt sõpradele, mingit erilist reklaami sellele ei ole tehtud. «See levib peokuulutuste kaudu põhiliselt. Inimesed, kes on käinud meie pidudel, kui neile see asi meeldib, siis nad kindlasti otsivad selle üles, et saada seda muusikat ise ka,» rääkis Tajo.



Eestis on «Well Played, Sir» omasuguste muusikakeskkondade seas üks esimesi, välismaal aga on väga palju muusika­blogisid. «Eestis kahjuks ei ole, nii oligi vaja see ots lahti teha,» ütles Tajo veel ühe põhjuse.



Muusika tuleb blogitegijatele iseenesest kätte, sest artistid nii välismaalt kui mõned ka Eestist saadavad neile oma lood ja nemad panevad need inimestele kuulamiseks internetti üles.



Keskmiselt hindas Tajo, et talle saadetakse üle 50 laulu päevas, ta suudab need läbi kuulata töö ajal (Tajo on veebidisainer). Kodus ta naljalt enam arvutisse ei kipu.


Blogid on muusikutele hea võimalus oma lugude tutvustamiseks.«See on ainuke viis, kuidas praegu selline muusika levib. Raadiosse need lood tavaliselt ei pääse, plaati ei oska keegi poest otsidagi. Enamik muusikat, mis meil mängitakse, on selline, mida raadiost ei saa. Me ise ka saame seda ainult internetist,» kirjeldas Tajo.



Muusika on tema sõnul igal pool internetis laiali, tuleb vaid otsa komistada.


«Mis toimub blogides, on täiesti põhjatu auk. Kui sul on lemmikbänd ja hakkad otsima sellega sarnast, siis võid tunde kulutada, sest üle maailma on kõik väiksed magamistoa DJ-d internetiga nii lähedal üksteisele. See on selline mitmekümne tuhande pealine sõpruskond, kes jagab muusikat väga kiiresti. Seeneniidistik on ideaalne paralleel,» rääkis Tajo blogi­kultuurist.



Mitte ainult muusika


«Well Played, Sir» blogi pole ainult selleks, et sinna muusikapalu üles panna. «Me oleme proovinud blogist teha natukene rohkema kui ainult koha, kuhu panna mp3-lugu või Youtube’i link ja öelda, et see on lahe lugu. Me oleme proovinud kirjutada lugude juurde, mida me ise arvame ja mis meile meeldib. Kommentaaridest tõusevad diskussioonid,» rääkis Tajo.



Blogis ongi erinevatel teemadel arvamused, lugude arvustused, pikemad artiklid mõnest uuest huvitavast muusikanähtusest. Kindlasti liigub seal info korraldatavate ürituste kohta.



«Blogil on suhteliselt avatud liikmeskond: kui tekib keegi kuskil, kes tahab kirjutada, ei ole probleemi. Meil on praegu kümmekonna ringis kirjutajaid, aktiivselt kirjutavad neist pooled,» ütles Oja, lisades, et igaüks on oodatud, sest siis saab kaasata inimesi ka väljastpoolt blogi sõpruskonda.



Miksitud lugu


Blogist võib leida ka «Well Played, Sir» DJ-de loodud Mix­tape’e – umbes tunnipikkusi miniraadiosaate taolisi muusikapalu.



Tajo sõnul on nii võimalus tund aega kuulata DJ hetketuju ja -emotsioone. Mixtape koosneb tavaliselt mõne kindla žanri muusikast ja on miksitud nii, et räägib kuulajale mingisuguse loo.



Kõik blogiringi kuuluvad DJ-d on lihtsalt suured muusikahuvilised, mitte professionaalid.



DJ-ks saamist kirjeldas Tajo lavanimega Don’tBelieve­TheHype™ nii: «Kõik inimesed kuulavad muusikat, mõned inimesed kuulavad natuke liiga palju muusikat ja neil tekib suurem huvi muusika vastu. Meid ühendab see, et otsime pidevalt uut muusikat. Ja siis lõpuks tekibki nii suur muusika hulk, mida tahaks teistega jagada.»



«Oh see on nüüd nii halb paralleel, aga tekib midagi je­hoo­vatunnistajatega sarnast: sul on midagi nii head, mida tahad maailmaga jagada, ja ei saagi midagi muud parata, kui käid ukselt uksele ja räägid inimestele sellest. Meil on sama tunne: nii palju on head asja, mida sa tahad, et inimesed kuuleksid,» võttis Tajo kokku oma armastuse elektroonilise muusika vastu.

Märksõnad

Tagasi üles