Mari Niitra lükkas eile Liivi muuseumi rehielamu taga kiigele hoogu ja heitis hoo tipus ikka pilke metsa suunas. Kuid Peipsit näha ei õnnestunud.
Metsa taga muuseumi lähedal helgib Peipsi järv
Ometi on ta lugenud Friedebert Tuglase kirjapanekust, et Juhan Liivi eluajal oli Rupsi küla Oja talust võimalik järve helkimist vaadata. Kui seda metsa ees ei oleks...
Peale kiikumise oli eilne päev lastekirjanduse uurija ja semiootikadoktorandi Mari Niitra (30) elus oluline ka selle poolest, et hommikul kinnitas Alatskivi vallavalitsus Liivi muuseumi juhataja konkursi tulemused. Nüüd tuleb kolme lapse emal õige pea, juba 14. augustil, hakata oma ideid muuseumi elavdamiseks ellu viima.
Juhan ja Jakob Liivi kodutalus tahab ta senisest rohkem esile tuua Kodavere kihelkonna talupoegade eluolu. Lähema ümbruskonna ajalugu saab huvilistele näidata nii, et abiks on vennaksed Liivid ja nende looming, ning samuti vastupidi – kirjalik looming saab mõistetavamaks, kui on võimalik vaadata vanu taluhooneid ja esemeid koos kütkestava tegevusega erinevas vanuses inimestele.
Nii pole võimatu, et järgmistel suvedel võib luulesõber sealsamas kuulsa hullu luuletaja kunagise kodu õues näiteks lammast lõua alt silitada, kuid miks mitte ka vaadata lähedalt pealt villa niitmist nagu mõnes korralikus talumuuseumis.
Sest loomade talitamine ei ole doktorandile võõras ala. Nimelt kasvab tema kodus, mis asub Rupsilt veidi vähem kui kümme kilomeetrit eemal Kargaja jõe ääres, sadakond lammast.
Raha hankimine fondidest on Mari Niitral üsna selge. Seda on õpetanud näiteks projektijuhi töö teaduse ja kultuuri sihtasutuses Domus Dorpatensis, enamgi veel aga Jakobi mäe kultuurikoja rajanud MTÜs Agathe.
Komisjoni otsuse kinnitanud Alatskivi vallavanem Andu Tõrva märkis, et viie kandideerija hulgas oli Mari Niitra visioon kõige parem.
«Tal on mitmeid uuemeelseid ideid, mida oleks vaja kindlasti rakendada,» ütles vallavanem. «Hooneid me uueks ei saa teha, küll aga saame muuta tegevusi muuseumis.»