Etendus algab siis, kui näitlejatel on tekst pähe õpitud, seletas Emajõe suveteatri juht Andres Dvinjaninov oma väiksele pojale, kes ei jõudnud «Kolme põrsakese ja hea hundi» proovis etenduse algust ära oodata.
SUVEPILT: Laulupeomuuseumis sigatsevad põrsad ja hunt
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
24. juuli 2009, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on aga tekst näitlejatel hästi peas ning lavastus homseks esietenduseks valmis.
Mati Undi ja Juhan Viidingu tekstile 1972. aastal loodud kogupere muusikaline sigadus on küll hea Undi ja vägeva Viidingu teksti säilitanud, kuid viisid, mis etenduses kõlavad, on valitud nii tänapäevasest pop- ja rokkmuusikast kui ka seriaalide tunnusmeloodiate seast. Nii läheb näiteks eurolaulu «Rändajad» viis üle põrsaste räpiks ja beatbox'iks ning näha saab Nuf-Nufi ehk Taavi Eelmaa breikimist (esiplaanil) ja Jekateriina Nikolajeva (Nif-Nif) vene temperamendiga räppimist.
«Me otsustasime kohe alguses, et ei pane näitlejaid roosasse poroloonkostüümi,» selgitas Mäeots tänapäevases võtmes esitatud karaktereid. Nii väntab hea hunt Jüri Aarma kohale roostes jalgrattaga, lihtsas hallis kuues ning eriti hea hundi olekuga.
Naf-Nafi sigahead rolli on aga oodata Rein Pakult (vasakul), kes teise vaatuse alguseks on valmis saanud uhke lollideküla koduga. Pakk avab vaatuse lahkunud Michael Jacksoni matkimisega. Jackson oli Mäeotsa sõnul tükki sisse kirjutatud juba enne popikuninga surma.
Kogupere muusikaliseks sigaduseks tituleeritud tükk pakub tuttavat muinasjutu algteksti väiksematele vaatajatele, teismelistele popilikku tõlgendust ning vanematele tänase ühiskonna valupunktide äratundmist.
Nagu etenduse tegijad lubavad, saab etenduse lõpuks näha, kes siga, kes põrsas, kes hunt.