Seni pidi loomaomanik vaktsineerima oma lemmikuid igal aastal, marutaudi vähenemise tõttu võib edaspidi kasse ja koeri vaktsineerida maksimaalselt iga kahe aasta tagant.
Lemmikud vajavad marutaudisüsti harvem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veterinaar- ja toiduameti projektijuhi Enel Niine sõnul tuleb silmas pidada, et kui lemmiklooma on tänavu juba vaktsineeritud, siis ei tähenda see automaatselt, et sama tuleval aastal enam tegema ei peaks.
«Uue süsti tegemise aeg sõltub sellest, kas viimane tehtud vaktsiin on ühe- või kaheaastase mõjuga,» rääkis Niin. «Infot leiab selle kohta kas vaktsineerimispassist või siis tuleks küsida loomaarsti käest. Seda on väga oluline jälgida.»
Lemmikloomade marutaudivastase vaktsineerimise sätestab marutauditõrje eeskiri, mille järgi vaktsineerimise sagedust 20. juulist muudetigi. Kuigi eeskiri seda otseselt ei nõua, soovitatakse jahikoeri marutaudi vastu ka edaspidi vaktsineerida iga aasta.
Lemmikloomade vaktsineerimise sageduse pikendamine ning marutaudijuhtude harvenemine looduses ei tähenda siiski seda, et marutaudiohtu Eestis ja eriti piirialadel enam üldse ei oleks. Tänavu on leitud kaks marutaudis rebast Põlvamaal ning üks Võrumaal – kõik kuni nelja kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.
Marutaudi nakatumine
• Haigus levib peamiselt haige looma hammustusega, kui sülg satub haava.
• Võimalik on nakatuda ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid elus juhtub seda harva.
• Haige looma sülg võib olla nakkusohtlik juba 4–10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud.
Allikas: veterinaar- ja toiduamet