Päevatoimetaja:
Richard Särk
Saada vihje

Mõnus murupealne rokkimine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Plink Plonk
Plink Plonk Foto: Priit Mürk

Laupäeval viiendat korda toimunud festivalil Plink Plonk astus üles täiesti uskumatult andekaid artiste, noori talente, kes alles oma geniaalsuseni jõuavad, ja ansambleid, kes mõnusalt muru peal lesides sees sooja tunde tekitasid. Suure osa ajast istusidki kuulajad rahulikult oma tekkidel ja nautisid muusikat sealt.



Alustas Estraadiraadio ja pani jala natukene tatsuma. Agnes Mercedes võttis oma müstiliste vokaaleksperimentidega hoo maha. Eesti-taani ühisansambel Dynamite Vikings mängis mõnusat tantsulist džässi. Intrigeeriva nimega Chungin and The Strap-On-Faggots esitas elektrilisemaid helisid.



Alles siis, kui lavale astusid iiri armsad rokipoisid ansamblist The Brothers Movement, kes kusjuures mängisid viiulipoognaga elektrikitarri, asusid esimesed julged bändile lava ees näppu viskama.



Kõige geniaalsemaks esinejaks kuuldus paljude külastajate arvates Talbot – võimas metalliline rokk, mis sõna otseses mõttes kõikidest kuulajatest läbi käis. Seda tänu tugevale bassile.



Islandi Kira Kira oli võtnud kaasa nõukaaegse mängupuhkpilli ja vanaema ehtekarbist kulisevad ehted. Koos lauljatari malbe kähiseva häälega andis ansambli erinevate esemetega eksperimenteerimine kokku väga huvitava helidegamma. Üdini positiivne bänd, kes tekitas liblikad-kõhus-tunde.



Suurimaks nõndanimetatud tantsubändiks kujunes inglise Counterpoint. Tavapärase rokkmuusika juurde mängisid noored poisid klarneti, saksofoni, trompeti ning pasunaga kaasahaaravat tantsumuusikat.



Viimane esineja, psühhedeelset rokki viljelev Joensuu 1685 tõi lõpuks ometi suure hulga inimesi murult üles lava ette hüppama, nagu korralikule rokk-kontserdile omane.

Märksõnad

Tagasi üles