Ketšup kutsub verd andma

Kliinikumi verekeskus on praegu on alla 250 doosi verd. Pildil erütrotsüütide kotikesed. Foto: Sille Annuk

Läbipaistev voolik muutub hetkega tumepunaseks. Veri voolab üllatavalt kiiresti ega imbugi kotikestesse tilkhaaval. «Jah, see ei ole ketšup!» naerab verekeskuse direktor Helve König.

Tänavu suvel ajalehtedes ilmuv Eesti Doonorite Seltsi ketšupipudeliga reklaami sõnum on, et verd ei asenda miski ja verd on ka suvel väga vaja.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse direktor Helve König näitab oma hoidlaid: tõepoolest –  verekomponentide riiulid on pooltühjad.

«Kui peaks juhtuma traagiline rongiõnnetus, jääksime hätta. Eks me siis astuksime kiiresti samme ja kutsuksime doonorid kohale. Aga seegi nõuab aega. Suvel ei ole meil tudengeid, kes on väga hoolsad doonorid,» ütleb König.

Kliinikumi verekeskus on hästi varustatud siis, kui seal on 600-700 doosi verd. Praegu on alla 250 doosi, ja see tähendab, et põhi paistab.

Üks doos on ühelt doonorilt võetud 450 grammi verd, mis laboratooriumis komponentideks lahutatakse. Nii saab verd kasutada otstarbekalt.

Verest abi palju

Täisverest umbes 45 protsenti on vererakud, ülejäänud vereplasma. Erütrotsüüdid ehk punalibled on organismi hapnikukandjad. Erütrotsüütide suspensiooni (vedelik koos heljumiga) kasutatakse operatsioonide juures, aneemiate ja verejooksude puhul.

Trombotsüüdid ehk vereliistakud on olulised vere hüübimisel. Trombotsüütide kontsentraati kasutatakse kõige rohkem verehaiguste ravis. Plasma koosneb veest, soolast ja valkudest ning sisaldab vajalikke hüübimisfaktoreid.

Helve Königi meelest on ketšupireklaam päris vahva viis tähelepanu tõmmata. Lisab aga, et osale ta töötajaist on see vastukarva. Vere loovutamine on suure vastutustundega ette võetud tegu ja see on väga puhas protseduur.

Ka seostub reklaamis olev lause «Puhka, grilli ja siis tule doonoriks!» natuke õlle ja muude alkohoolsete jookidega. Verd loovutama tulles peab aga kõvema alkoholiga peost möödas olema vähemalt viis päeva ning klaasikese lahja alkoholi manustamisest 24 tundi, manitseb König.

Üks eksiarvamusi on, nagu peaks verd andma tulema tühja kõhuga. «Nii ütleb tavaliselt perearst oma patsiendile, kui tal on vaja veeniverest analüüs teha,» selgitab König. «Doonorilt aga ootame, et ta on korralikult söönud ja puhanud.»

Vahetult enne vere loovutamist ei maksa aga suitsetada ega ka aspiriinitabletti neelata. Krooniliste haiguste põdejad ja pidevalt ravimite tarvitajad doonoreiks ei sobigi. Ka need, kel on olnud hiljuti operatsioone, vigastusi, vaktsineerimisi, nõelravi, tätoveerimisi ja augustamisi, ei ole doonoriks neli kuud oodatud.

Loomulikult läbib iga loovutatud veredoos enne hoidlasse paigutamist range testi. Kuid kui inimene on HI- või hepatiidiviirusega nakatunud vahetult enne verekeskusesse tulekut, siis ei pruugi olla haigustekitaja veel määratav.

«Loodame väga inimeste aususele,» ütleb König. «Et mingit käega katsutavat kasu inimene vere loovutamisest ei saa, siis ei näe me põhjust, miks inimene peaks enda kohta valetama.»

Saadetakse tagasi

«Iga päev on meil 3-4 tulijat, kelle oleme tagasi saatnud. Vahel on hemoglobiinitase madal, vahel mõni muu põhjus,» räägib Helve König.

Esmakordselt verd loovutama tulijad peaksid arvestama umbes tunnise ajakuluga. Määratakse veregrupp, täita tuleb küsimustik. Pärast protseduuri on soovitatav 10–15 minutit istuda ja näiteks šokolaadi süües jõudu koguda.
Šokolaad on verekeskuse poolt!

Doonorite põud
• Juunis oli TÜ Kliinikumi verekeskusel 1289 doonorit, poole juuliga käis doonoreid vaid 468.
• Verekeskus asub L. Puusepa 1a III korrusel. Avatud igal tööpäeval.
Telefon [phone].