Tead, ma kuulsin, et… sosistas Tartu Ülikooli botaanikaaia rosaariumis korraks jalgu puhanud Kirke Kivisoo sõbranna Maarja Pettaile. Uudiseid jagub sellesse ümmargust aastapäeva pidavasse lõhnavasse aianurka teisigi.
Roosiilma uudised levivad kiiresti
20. juuli 2009, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikeste sõbrannade emad ja õed uurisid samal ajal hoolega roosisorte. «Teeme praegu oma roosiaeda ja käime siit ideesid otsimas,» rääkis Maarja Pettai õde Elina Pettai. «Meil on aed alles alguses, seal on vaid kolm-neli roosisorti. Sellepärast kogumegi ideesid.»
Suve hakul gümnaasiumi lõpetanud Elina Pettai otsis reedel ülikooli botaanikaaia rosaariumist oma aeda punakasroosakat ja roosat roosisorti.
«Me võtame selle suurte õitega kollase,» teatas oma ostusoovist rosaariumile mitu ringi peale teinud külastaja Tartu Ülikooli botaanikaaia tehnikule Indrek Purdeotsale, kes kolm suve tagasi rosaariumi uuendama hakkas.
Teadlikkus kasvab
«Sel suvel tunnevad inimesed kõige enam huvi lõhnavate rooside vastu,» tutvustas Indrek Purdeots kodumaist roositrendi. Aga tahetakse ka vanu tuntud roosisorte, näiteks kaua ja heldelt õitsev Sexy Rexy läheb hästi. Üha enam südameid võidab kibuvitsa meenutav lillade õitega Rhapsody in Blue ja ka Eesti roosisordid on menukad.
«Inimesed on end rooside koha pealt tublisti harinud ja muutunud valivamaks,» märkis Indrek Purdeots. «Nüüd uuritakse roosi ostes teraselt, kui haiguskindel on sort ja kui hästi või halvasti see meie talve kannatab.»
Et roosikasvatajatele nõu anda, uudiseid vahendada ja tähistada 1949. aastal roosikasvataja Vello Veski tööst alguse saanud rosaariumi 60. sünnipäeva, korraldas botaanikaaed laupäeval roosipäeva.
Huvilised said seal oma silmaga vaadata ka Eesti roosiilma suurimat uudist, roosikasvataja Mart Ojasalu aretatud roosi Marie Under. Müügil seda sorti veel pole, sest paljundamiseks kulub aega.
Uusi sorte jätkub
Suure ilma roosiuudistest rääkimiseks ei olnud Indrek Parveotsal reedel mahti, sest enne roosipäeva oli tarvis rosaariumi väravale roniroosi jaoks tugikaar ja veel mõned väiksemad toed paika sättida.
«Rosaarium on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis,» muheles Indrek Parveots.
Ka roosiuudised ei paista lõppevat: aastas aretatakse maailma ligi poolteistsada uut roosisorti, millest vähemalt poolsada jõuab roosipisikuga nakatunud inimeste aedadesse.