/nginx/o/2009/07/16/208269t1hae04.jpg)
Suvel tahavad eestlased ikka tomatimaitselist tomatit. Aga alati ei pruugi me seda turult saada.
Sort paneb tomati kolisema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tomati maitse ja kõvadus sõltub suuresti sordist,» selgitas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljade osakonna juhataja kohusetäitja Ingrid Bender.
Paljud välismaised sordid on kõva viljalihaga. «Eriti kõvad on Hollandi sordid, mis lausa kolisevad kasti valades,» märkis Ingrid Bender. Välismaised sordid on mõeldud suurtootmiseks, mis tähendab, et oluline on kaubanduslik välimus, hea säilivus ja vedamiskindlus.
Jõgeval aretatud Eesti tomatisordid ning osa Vene tomatisorte on aga õrnema naha, pehmema viljaliha ja tomatisema maitsega. Sellistest sortidest on meil tuntud Malle, Visa, Koit ja Vilja. Kõva viljalihaga on näiteks välismaised sordid Tolstoi, Astona, Topkapi ja Cindel.
«Kõige parema maitsega tomati saab mullas kasvatades,» kinnitas Ingrid Bender. Teisel kohal on turbas ning kolmandal suurtootmistes kasvupinnasena kasutatavas kivivillas kasvatatud.