Värske kartuliga võib vastu pükse saada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Einola talu peremees Ants Einola soovitab varase kartuli ostjal vaadata selle välimust: näiteks siin laual on Einola talus 7. mail maha pandud kartulil Monaco (vasakpoolne hunnik), 5. mail maha pandud Ariellel (keskel) ja 28. aprillil kasvama pandud Monacol (paremal) koor lahti, nagu kodumaisel varasel kartulil peab praegu olema.

FOTO: Andres Ehrenpreis

Soolase hinnaga kodumaine värske kartul on Eestis alati olnud hinnatud. Seda teavad ka mõned autud inimesed, kes püüavad siin kasvatatud värske kartuli pähe ostjale sokutada piiri tagant toodud odavamaid mugulaid.



«Sellisest asjast on ikka igal aastal kuulda olnud, inimesed helistavad mulle ja ütlevad, et on näinud müügil mujalt sissetoodud, kuid väidetavalt siin kasvatatud kartulit,» rääkis Tartu külje all Reolas Einola talus aastaid kartulit kasvatav elupõline agronoom Ants Einola.



Sellisest pettusest on kuulnud ka Jõgeva sordiaretusinstituudi kartuliosakonna teadur Aide Tsahkna. «Turul tehakse igasugust nalja, näiteks müüakse ühe sordi kartuleid kolmes erinevas kastis ja igas kastis väidab müüja olevat eri sordi,» lisas ta.



Petlik Jõgeva kollane


Petta võivad saada ka need, kes ostavad turult kartulit Jõgeva kollane.



«Me pole Jõgeva kollase seemet kasvatanud oma kümme aastat,» kinnitas Aide Tsahkna. «Sisuliselt on see õrn sort Eestist kadunud, vaid mõni üksik kasvataja on ehk suutnud seda haiguste ja teiste sortidega segunemise eest kaitsta. Nii palju Jõgeva kollast ei saa Eestis kindlasti enam olla, kui seda turul pakutakse.»



Kuid kas põllundusest kaugel seisval ostjal on üldse võimalik vahet teha kodumaisel ja kaugemal kasvatatud värskel kartulil? «See on üsna keeruline, kuid mitte päris lootusetu,» kostis Ants Einola.



Üks võimalus on maitse: Eestis kasvatatud varane kartul võib olla vesisem kui lõuna poolt toodud jahusem kaup. Kuid maitset ei saa usaldada, sest ka meil kasvatatakse välismaiseid sorte ning liivasel maal kasvanud kodumaine varane kartul pole nii vesine.



Kõige kindlam on praegu kartulit silmaga hinnata. Esimestena värske kraamiga turule jõudnud kodumaised kasvatajad on oma kartuli maha pannud enamasti aprillis jüripäeva paiku, Poola ja Leedu põllumehed neist aga ligi kuu varem.



«Eesti kartulil on koor lahti, see narmendab, aga lõuna poolt toodud kartulil on koor juba kinni,» õpetas Aide Tsahkna. Nii saab kartulit välimuse järgi hinnata aga veel vaid nädal-kaks, siis hakkab ka kodumaisel varasel kartulil koor kinni jääma. Siis jääb üle vaid uskuda müüjat.



Turg põhineb aususel


«Poes ei tohiks meil petukaupa olla,» märkis Aide Tsahkna. «Kartuli poodi müüja peab olema registreeritud taimetoodangu inspektsioonis, tal peab olema taimepass, mis kinnitab, et tegu on sertifitseeritud seemnest kasvatatud kaubaga.» 



Turgudel sellist tõestust ei nõuta. «Turul käib kauplemine aususe alusel,» ütles ASi Tartu Turg juht Jaak Adamsoo. «Väljas peab olema kiri kauba päritolumaa kohta.



Eks ikka satub ausate müüjate hulka ka petiseid, kuid nad jäävad kiiresti vahele, sest ostjad on terased.»



Aide Tsahkna nii optimistlik ei ole. «Meie inimesed ei ole väga teadlikud,» märkis ta. «Näiteks kartulisortidel ei tee enamik ostjatest vahet.»

Tagasi üles