Linn tahab eraparklate tähistuse täiendamist

Tartu linnavalitsuse hinnangul ei piisa eraparklas parkimise reguleerimiseks märkidest, mis pole liiklusmärgid, vaid ainult meenutavad neid. Foto: Andres Ehrenpreis

Tartu linnavalitsus soovib, et OÜ Europark Estonia lõpetaks liiklusseaduse rikkumise ning tähistaks eraparklate sissesõidud liikluseeskirjas toodud märkidega.

Tartlane Kalle Kulbok juhtis juba läinud aasta kevadel Tartu linnavalitsuse tähelepanu sellele, et Turu tänava Statoili tankla sissesõidule ilmunud infotahvlid pole käsitletavad liiklusmärkidena. Samas ütleb teeseadus, et parkimise korraldamisel peab tee omanik kasutama liiklusmärke.

Tuttavate seltskonnas sel teemal juttu puhuma sattudes leidis Kulbok mõttekaaslasi, kes polnud märkide tähendust mõistnud ning kellelt Europark seetõttu leppetrahvi nõudis.
«Linnavalitsuse liikluskorraldusteenistus jäi esialgu kõhklevale seisukohale, aga pärast maanteeametiga konsulteerimist asusid nad mind toetama,» rääkis Kulbok.

Tähtaeg 1. august

Lepingulisest suhtest, millele viidates Europark leppetrahve on nõudnud, saaks Kulboki hinnangul rääkida siis, kui oleks paigaldatud liiklusmärgid, mis nõuavad parkimiskella kasutamist või parkimistasu maksmist.

«Kuna selliseid liiklusmärke pole, ei ole parklasse sisenejal kohustust lugeda tekste, mis on paigaldatud suvalistele infokandjatele, mis meenutavad liiklusmärke,» selgitas Kulbok.
Tartu linna liikluskorraldusteenistuse peaspetsialist Toomas Henno kinnitas, et linn tegi pärast jaanipäeva Europargile ettepaneku paigaldada firma hallatavate parklate sisse- ja väljasõitudele korrektsed liiklusmärgid hiljemalt 1. augustiks.

«Kui juht pöörab avalikult teelt eramaale, kus on liiklemiseks eritingimused, peab ta saama nende tingimuste kohta talle üheselt arusaadava info liikluskorraldusvahendiga, mis on sätestatud Eesti liikluseeskirjas ja liiklusseaduses,» rõhutas Henno.

Europark Estonia juhatuse liige Lauri Kasper ütles, et firma pole veel otsustanud, kas lisamärke üles seada või mitte.

«Juriidilises plaanis ei leia me, et oleksime midagi valesti teinud,» kinnitas ta. «Küsimus on ainult selles, kas märgistus on klientidele piisavalt arusaadav. Kaalume tõsiselt vastutulekut Tartu linnavalitsuse soovile, kui näeme, et topelttähistusest oleks kasu.»

Kalle Kulbokile saadetud kirjas rõhutas Kasper, et Europark on tähistanud enda hallatavad parklad kirjega «eramaa». Asjaõigusseadus aga sätestab, et eramaal, mille omanik on piiranud või tähistanud, ei või võõrad omaniku loata viibida.

«Täiendavalt on märgitud tingimused, millistel siiski territooriumile siseneda tohib. Seega on eramaad tähistav silt igati nõuetekohaselt esitatud ning territooriumile siseneda soovivad isikud peavad sellega arvestama,» lisas Kasper.

Kindluse annaks kohus

Kalle Kulbok tõdes, et kui maaomanik tuleb autojuhi juurde ja nõuab lahkumist, tuleks võõral asjaõigusseaduse järgi tõesti kuuletuda. Kui aga erateele pole paigaldatud seadusekohaseid liiklusmärke, ei teki Kulboki arvates õigust lisanõudeiks, kaasa arvatud leppetrahvi maksmiseks.

Samas leidis Kulbok, et linnavalitsuse ja maanteeameti seisukohavõtust ei maksa teha automaatset järeldust, et kõik senised leppetrahvid on määratud õigusvastaselt.
«Ilmselt oleks vajalik kohtulahend ja igaühel on individuaalne õigus leppetrahvi otsust vaidlustada,» sedastas Kul­bok. «Kuid need, kes pole leppetrahvi veel ära maksnud, võiksid sellest küll loobuda.»