Kohvikud kutsuvad mängunurgaga

Pierre’i mänguväljakul lasi liugu Emmi Nurmisalo ja kiikus Eemil Rajala, mõlemad Soomest. Foto: Andres Ehrenpreis

Võitlus kundede tähelepanu nimel on mitmesse Tartu välikohvikusse toonud mängunurga, et emmed-issid lastega just nende juurde oma kukrut tuulutama läheksid. Ja lähevad küll, ka kaugelt kohale sõitnud.

Nii näiteks lustis Atlantise-esisel Limpa mereröövlilaeval vanematega Šveitsist tulnud Thomas Simenez.

Sinnasamma leidis kohe tee ka Tallinnast pärit viieaastane Triinu, kelle pere oli Tartusse puhkama tulnud, peasihiks mänguasjamuuseum. Triinu ema Ester Kangur ütles, et nagu nad auto Vabaduse puiesteel parkinud olid, nii Triinule laev silma jäi ja tema õhutusel sinna mindigi.

Ester Kangurile endale oli silma jäänud hoopiski reisilaev Pegasus, mis teeb igal pärastlõunal jõele kolm huvireisi, aga ta möönis, et Limpa laevata ei oleks teisele jõe kaldale kohvi jooma mindud.

Vanematel kergem

Atlantise programmijuht Erlend Aav ütles, et ilmselgelt on Limpa mänguväljak end
õigustanud ja lastel on seal lõbus. Samal ajal, kui vanemad söövad-joovad, on laste tähelepanu mängunurgal.

Atlantise, Aura veekeskuse, Limpa (A. le Coq) ja SA Lõuna-Eesti Turism koostöös üles seatud mänguväljak läks maksma umbes 80 000 krooni. Kuidas mänguväljak end tagasi teeninud on, seda Aav hinnata ei osanud, öeldes, et selle mõõtmiseks on Atlantis liiga mitmenäoline kompleks restorani, ööklubi, konverentsikeskuse ja kevadel avatud grilliterrassiga, mille osa on mänguväljak.

Lastele on Atlantise juures läinud nädalast alates tegevust veelgi: seal saab nüüd sõita väikeste elektriautodega.

Aav ei salgagi aga, et pingutama sunnib tihenenud võitlus klientide nimel ja selleks, et Atlantise nimi meeles hoida. «Jube keeruline on kedagi üle silla meelitada, söögikohad on ju koondunud ikka kesklinna raeplatsi ümber,» ütles ta.

Nukuteater kohvikus
Pingutama peab aga ka Raekoja platsil. Näiteks kohviku Pierre õueaiakesse on suhteliselt suure pinna võidelnud laste mänguplats, kust ei puudu ka pisike liumägi ja kiik.
Pierre’i juhataja Jane Võsso ütles, et mängunurk tekkis neile küll Atlantise omaga üsna ühel ajal, aga idee pole pärit  Atlantisest, vaid hoopis ühes lastega Itaaliasse tehtud reisilt. Seal jäi Võssole silma, et paljudes restornides on laste mängunurk.

«Kui ütled lapsele, et hakkame nüüd pastat ootama, siis ta igavleb, sikutab laudlina ja ei saa üldse aru, mis selles restoranis olemises toredat on,» ütles Võsso. Mängunurk aga lubas vanematel rahulikult veini ja toitu nautida ja samal ajal näha, et ka lastel on tore.

Tartus nägi Võsso vajadust samasuguse lahenduse järele, sest klientide hulgas oli palju noori emmesid lastevankritega ja põngerjad jooksid muudkui mööda kohvikut ringi.

Uudne on ka välikohvikusse üles seatud sirm nukuteatri tegemiseks, sirmi kõrgus on reguleeritav, nii ulatuvad teatrit tegema nii lapsed kui ka täiskasvanud. Nukuteatri tarbeks on soetatud ka näpunukud. Dekoratsioonid on tegemisel.

Võssol on plaan sügisel, kui ilmad jahenevad, kolida laste mängunurk ka kohviku siseruumidesse, koht on juba valmis vaadatud.
Ka Püssirohukelder on lastega klientide nimelt pingutanud: õuel on liivakast ja liumägi.