Akadeemilises testis teadsid tudengikandidaadid vähem õigeid vastuseid

TÜ peahoone. Foto: Margus Ansu.

Kuigi tänavu avas akadeemiline test otsetee Tartu Ülikooli varasemast suuremale hulgale tudengikandidaatidele, anti testis küsimustele vähem õigeid vastuseid kui varem.

Tartu Ülikooli (TÜ) psühholoogia osakonna dotsent Olev Must, kes on olnud akadeemilise testi koostamise juures algusest peale, ütles, et tänavu kasutati esimest korda 16 aasta jooksul akadeemilises testis valikut seni testides olnud küsimustest.

Rasked küsimused

«Selle aasta õigete vastuste number on olnud tagasihoidlikum, kui varasematel aastatel ja see näitab, et küsimused ei olnud kergemad,» ütles Must.

Ometi oli tänavu akadeemilise testi üliedukalt sooritajaid rekordarv. 39 inimest sai rohkem kui 80 punkti 100st ning võib seega vabalt ja tasuta TÜs meelepärasele erialale astuda, sõltumata riigieksamitulemustest. Möödunud aastal oli neid 1107 akadeemilise testi sooritanust 36.

Musta sõnul oli rekord tingitud aga tänavusest erakordselt suurest huvist akadeemilise testi vastu: registreerus 1466 ja kohale tuli 1223 tegijat. Ta selgitas, et tulemused ei näita, nagu oleks ülikoolipürgijate akadeemilised võimed oluliselt paranenud.

Must tõi välja, et erinevalt riigieksamitest sooritavad akadeemilist testi paremini poisid. 39 parima seas oli 31 poissi.

Tubli tulemus 60

Ülikooli kodulehel öeldakse, et akadeemilise testi tubli tulemus on 60 punkti. 70 punktist piisab, et pääseda vabalt valitud riigieelarvevälisele õppekohale. Sotsiaalteaduskonna erialakatsele pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 40 punkti. Neid, kes saavad 100 punkti, on väga vähe.

See, et üliõpilaskandidaat saab 100 punkti ei tähenda Musta sõnul aga, et ta vastas kõik 100 küsimust õigesti. «Hinne näitab testi sooritaja tulemust võrreldes testi keskmise tulemusega. Testi hinne ei ole õigete vastuste arv,» rõhutas Must. «Inimese paljude omaduste mõõtmisel on ainsaks mõistlikuks mõõtühikuks inimeste individuaalsed erinevused.»

Must selgitas, et akadeemiline test on küll IQ testi tüüpi, kuid intellektuaalseid võimeid siiski ei mõõda. Sisuline vahe seisneb tema sõnul selles, et IQ test mõõdab kaasasündinud võimeid, akadeemiline test aga akadeemilist võimekust, suutlikkust ülikoolis hakkama saada.

Selleks kontrollivad testi 150 valikvastustega küsimust loogilist ja matemaatilist mõtlemist; keeleliste väljendusvahendite valdamist; jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info edastamise vahendite valdamist; võõrkeeleoskust ning looduses ja ühiskonnas toimuvate põhiprotsesside mõistmist.

Tulemusi ei avalda
Tänavu ei avalda TÜ esimest korda akadeemilise testi õigeid vastuseid. Küsimused saavad avalikuks sügisel.

«Varasematel aastatel on testi õiged vastused avaldatud, ent praegu oleme jõudnud etappi, kus avaldamise otstarbekuse üle tuleb mõelda,» märkis Must. Tema sõnul reeglina vaimset
võimekust mõõtvaid teste ei avaldata.

«Põhjus on selles, et testi põhieesmärk on hinnata inimeste suutlikkust lahendada erinevaid vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid ja kõige ideaalsem on olukord selle omaduse hindamise jaoks siis, kui ülesanne on alati uus, tõeliselt tundmatu,» selgitas Must.

Küsimuste avaldamine tõi tema sõnul kaasa aga selle, et akadeemilise testi lahendamist hakati õppima ja õpetama. Selliselt ei ole testil aga enam mõtet.

Must lisas, et samas peavad testid olema võrreldavad, aga väga palju uusi ja samas võrreldavaid küsimusi välja mõelda on ressursimahukas.

«Praegu ei ole teada, milline on akadeemilise testi tulevik TÜs,» märkis Must. «Minu arvates on see ennast küll väga hästi õigustanud.»

Akadeemilise testi järjepidevat kasutamist sisseastumisel alustati 1994. aastal esmalt psühholoogia erialal. Hiljem lisandus kogu sotsiaalteaduskond ning alates 2006. aastast on testi kasutatud üleülikoolilisena. TÜ akadeemilist testi kasutatakse ka vastuvõtul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse.