/nginx/o/2009/07/10/205543t1h7e8d.jpg)
Eesti Pressimuuseum pakub augusti lõpuni Põltsamaa lossis vaadata esimest eestikeelse ajakirjanduse ja meedia ajaloo koondnäitust «Mediapolis».
Väljapanek koosneb kolmest suuremast ja kahest väiksemast väljapanekust. Mahukaima osa «Mediapolisest» võtab enda alla Eesti Ajalehtede Liidu koostatud 2008. aasta parimate pressifotode näitus, vahendas Eesti Pressimuuseum.
Väljas on umbes viiskümmend tööd, mis võtavad kokku mullused olulisimad sündmused ja annavad aimu Eesti ajakirjandusfoto tasemest.
Pressifotodega samas ruumis võib näha Eesti Pressimuuseumi lühiülevaadet esimestest eestikeelsetes ajalehtedes ilmunud illustratsioonidest ja fotodest. Samuti leiab külastaja seal valiku kirjutusmasinatest, mis on läbi ajaloo olnud ajakirjanike üheks olulisimaks töövahendiks.
Näitusel antakse põgus ülevaade ka kirjutusmasinate rollist põrandaaluse ajakirjanduse trükkimisel ja levitamisel.
Lossi keldris on väljas Fotomuuseumi koostatud väljapanek Johannes ja Peeter Parikast. Mõnda aega Põltsamaal elanud vendade paar kolis 1910. aastal Tallinnasse ja avas seal Kuninga tänaval oma fotoateljee. Enne Teist maailmasõda said neist Eesti Vabariigi tuntuimad päevapiltnikud.
Parikate näitustega samas ruumis on võimalik vaadata ka 1938. aastal valminud Eesti Kultuurfilmi pala «Nii sünnib ajaleht». Filmi autor on Parikatega tihedat koostööd teinud filmimees Konstantin Märska. Pala annab ülevaate ajalehe «Postimees» trükiettevalmistusest ja trükkimisest.
«Mediapolise» kolmas väljapanek paikneb Põltsamaa Muuseumis ja valgustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemist ja arengut 1940. aastani vaimuliku ajakirjanduse näitel. Külastajatel on võimalik näha vanimaid eestikeelseid ajalehti ning sirvida saja-aastast «Ristirahva Pühapäevalehte».
Näituse pani kokku Põltsamaal tegutsev Eesti Pressimuuseum, mille sihiks on väärtustada Põltsamaa rolli eestikeelse ajakirjanduse hällina. Hakkas ju Põltsamaa külje all Kuningamäel 1766. aastal ilmuma esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne «Lühhike öppetus». Pressimuuseumi kohta võib lähemalt lugeda aadressil www.aukk.ee.