Punase mäena leegitsev Dortmund on Eestis vana tuntud roniroosisort. Aga oh üllatust, sel suvel kiindus temasse uuesti RMK Tartu puukooli aednik Janika Sammasto , kes üheksa aastat tagasi hakkas seal rosaariumi rajama.
SUVEPILT: Roosid püüavad oma võrku üha enam aiapidajaid
10. juuli 2009, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on igal aastal uued lemmikud,» muheles Janika Sammasto. «Dortmund küll ei lõhna, aga see on väga rõõmus ja dekoratiivne roosisort.» Teine tema tänavune lemmik, Weisse Wolke, püüab pilku Dortmundi lähedal. Lõhnavate suurte õitega Weisse Wolke õigustab igati oma nime – õitsedes on aias üks suur valge pilv, mis ei kao kuhugi ka öösel.
Tartu puukooli rosaariumis õitseb praegu üksteise võidu üle kahesaja roosisordi, esindatud on kõik roosisordirühmad. Rosaariumi perenaisel Janika Sammastol on koduaias aga vaid viit sorti roose. «Need on reisidelt toodud sordid, töö juures mul selliseid polegi,» ütles ta.
Korraks rosaariumi südasuve ehk roosilõhna nuusutama tulnud Tartu puukooli juhatajal Andres Tuvil pole kodus aga ühtki roosi. Ülemus vabandas end välja elukohavahetusega, kuid tunnistas naerdes, et abikaasa avaldab aia koha pealt üha enam survet ning pea mees nii ei murdu…
Jah, roosid on lummanud paljusid. «Meilt ostetakse kodudesse üha enam roose, inimeste huvi nende vastu on väga suur,» ütles Andres Tuvi. Nii puhtalt huvilistele, algajatele kui ka vilunud roosikasvatajatele korraldavad puukooli töötajad täna kell 9–19 suure roosipäeva. «Inimesed käivad meilt pidevalt nõu küsimas,» rääkis Andres Tuvi. «Miks siis mitte ühel päeval jagada kõigile näpunäiteid, kuidas roose istutada, väetada, lõigata või kuidas neil kahjureid tõrjuda.» Roosipäevale tulijate silmaringi aitab laiendada Põltsamaa roosikasvanduse rajaja Rein Joost, kes tutvustab Euroopa uusimaid roosikasvatussuundi.
Janika Sammasto lisas, et juttu tuleb ka rooside kasulikust küljest. Nimelt on roosidel peale silmailu väga tähtis koht aroomiteraapias. Roosi lõhnal on lõõgastav, toniseeriv ja väidetavalt ka noorendav toime. Muide, väga hea lõhnaroos on 1851. aastal Prantsusmaal aretatud Bourbone’i roos Louise Odier. Janika Sammasto kinnitas, et selle sordi kasvatamine ei ole kellelegi kontimurdev, sest Louise Odier on väga vastupidav, kasvab ka varjus ning on meil külma- ja haiguskindel.