Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/02/24/14388549t1h7f48.jpg)
/nginx/o/2009/07/09/204981t1h54b1.jpg)
Täpselt 10. juulil 1509. sündis Prantsusmaal Noyon’i väikelinnas Cauvin’ide perekonda poisslaps, kellele pandi nimeks Jean ning keda kogu maailm tunneb praegu kui Johan Calvinit. Üle kogu maailma tähistatakse prominentsete teaduskonverentsidega väljapaistva reformaatori ja mõtleja suurt juubelit ning seda ka Tartus.
Lutheri järel sai Calvinist teine suur usu-uuendaja, kellele oli määratud teha igaveseks lõpp ühtsele katoliiklikule usuruumile Oktsidendis ning minna tagasi kirikuisade ja ennekõike Piibli juurde. Sola scriptura.
Calvini aurale on jõudsat tuge lisanud kõigi aegade suurima sotsioloogi Max Weberi legendaarseks vaieldud uurimus «Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim». Weberi arvates oli just Calvin see, kes oma predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetusega on saatuslikult mõjutanud kogu Lääne tsivilisatsiooni arengulugu.
Aastat 2009 võib õigusega nimetada Calvini aastaks. Oktoobris korraldab Tartu Ülikooli usuteaduskond esindusliku konverentsi, kus Calvin seisab kõrvuti meie auväärsete usuteadlaste Uku Masingu ja Artur Võõbusega.
Meenutamaks aga täpselt seda päeva, mil Calvini sünnist möödub pooltuhat, korraldab Tartu Ülikooli sotsialoogiaosakond täna, 10. juulil kell 16.15 Tiigi 78 õppehoone auditooriumis 125 loengu «500 aastat suure mõtleja Johan Calvini sünnist». Loengu peab sotsioloogia teooria õppejõud Henn Käärik.