Estiko juht Ain Tammvere: hoonete kõrgusnõuet võiks leevendada

Ain Tammvere. Foto: Sille Annuk

Mina ütlen alati, et kui inimene läheb maalt linna, siis läheb ta ikka kesklinna, mitte Lõunakeskusesse. Linn on seal, kus kesklinn. Mis planeeringus head on – seal on määratud ehitusõigus paljudele aladele, kus varem ehitusõigust ei olnud. See loob lisavõimalusi linna elavdamiseks. Kui on hoone, siis hoones on üldjuhul inimesed. Esimesel kahel korrusel teenindus ja kaubandus, ülemistel korrustel kas korterid või bürood. See tähtsustab linnasüdant.

Mis ka esimesel avalikul arutelul jutuks võeti on küsimus kõrgematest hoonetest, mida sadama asumis juba mõned on. Korruselisuse ja kõrguse piirangu küsimuses võiksid jääda vabamad käed. See on muidugi linnaarhitekti teema, millist kesklinna siis näha tahetakse. Kas madalhoonestust või võiks olla uues, arendatavas piirkonnas ka teistmoodi ja liigendatud hooneid.

Meil on Plaskul 14 korrust, teame, milline see elu siin on. Linnapilti võiks suuremaid ja moodsamaid maju lubada. Loomulikult ei lähekski keegi vanalinna kõrghoonet ehitama.

Väga palju on planeeringus tähelepanu pööratud jalakäijatele ja jalgratturitele, aga meie tegime nüüd selle ettepaneku, et ühendus Võidu silla alt oleks vanalinnaga parem ja õhulisem. Et ühendus vanalinna ja sadama asumi vahel oleks lihtsam ja nähtavam. Kaudselt puudutab see ka Riia-Turu ristmikku, silda niikuinii remonditakse, võiks lahendada teisiti. Praegu on ainult kangialune.

Vana kaubamaja kvartali puhul oleks võimalik ühendada meie hoone ja nende uus hoone õhust galeriiga. See võiks olla lubatud ja arhitektid võiksid leida viisaka lahenduse.

Kindlasti, mis võiks olla korrastatud ja mida on ka käsitletud, on Emajõe kaldad. Inimestele tuleks jõgi kättesaadavaks teha. Laevad randuvad Atlantise ees, aga kai võiks olla teisel kaldal ja inimestele paremini kättesaadav.

Parkimismaju võiks olla rohkem, see tänaval parkimine ei ole normaalne. Kui keegi Vabaduse puiestee alt tühjaks kaevaks ja sinna parkla ehitaks, oleks palju ägedam.

Kui palju sellest planeeringust realiseeritakse, sõltub väga palju kinnistute omanikest ja arendajatest, samuti väga palju linnast, kui palju tahetakse ära teha. Eks kartus on, et aeg saab otsa ja hakatakse midagi muud mõtlema enne, kui midagi reaalselt juhtuma hakkab. Ka kõik see, mis puudutab jalakäijaid, jalgrattureid ja jõekallast, et Sadamateatrist mööda jõekallast ka edasi saaks minna.