/nginx/o/2013/09/04/2009914t1haa83.jpg)
Eks põhiteema on taashoonestamiseks määratud alad, see on kõikidele oluline. See on üldine teema. Mis seal muud on. Hoonestamised ja mittehoonestamised on põhiküsimused. Transport küll ka, aga teed ja tänavad on sisuliselt paigas, need ei muutu. Küsimus on siin pigem, kuhu parkimiskohad jäävad, kuhu parkimismajad tulevad.
Arutluse kese peakski olema taashoonestatavatel aladel. Ma ei räägi seda, et kõik peaks uuesti hoonestama. Need vaidlused on kogu aeg eri leeride vahel olnud. Aeg on edasi läinud, suuremad tühjaks pommitatud alad võiks siiski hoonestada. Seejuures näiteks Narva maantee äär Ülejõe pargi servas. Küll mitte Emajõeni välja.
Need, kes ütlevad, et selleks raha ei ole, ei tööta ise ju panganduses.
Elu on näidanud, et elu on kesklinna tagasi tulnud, küll tasapisi. Areng ei ole nii kiire kui äärealadel, kus on suured vabad maad ja ühte piirkonda saab korraga ehitada elumaju, lasteaedu, koole ja kaubanduskeskusi.
On väga hea küsimus, mitu protsenti sellest planeeringust õnnestub realiseerida. Sellistele küsimustele on hea vastata, aga sellele ei saa õiget vastust olla. Kui arvestuslikul perioodil aastani 2030 saaks midagi taashoonestatud ja mõned parkimismajad ehitatud – spetsiaalseid parkimismaju polegi ju ehitatud.
Aga kui väljapressimiseks läks – kui kümme protsentigi realiseeruks, oleks ka väga hea tulemus.