Miks ei ole müüdava Tähe 4 planeeringud üheselt mõistetavad?

Tartu Ülikooli füüsikahoone. Foto: Margus Ansu

Kehtivas Tartu üldplaneeringus seisab, et Tähe 4 füüsikahoone krunt, mida Tartu Ülikool praegu müüb, on nähtud ette haridus- ja teadushoonetele. Tänavu vastu võetud kõrgkoolide teemaplaneering laiendas aga Tähe 4 võimalike funktsioonide loetelu: ühiskondlike hoonete maa, äri- või teenindusettevõtete maa, korterelamu maa. Homme teisele avalikule arutelule minevas Tartu kesklinna üldplaneeringus on see maatükk kirjas teadus- ja kõrgharidusasutuste maana. Miks on valikute spektrit võrreldes teemaplaneeringuga koomale tõmmatud?

Vastab Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku:

Teemaplaneering laiendas Tähe 4 maa kasutuse võimalusi, sest kui ülikool sealt lahkub, pole mõtet endisest funktsioonist kinni hoida.

Planeeringut tehes (sellega alustas linn 2010. aastal – toim) oli Tähe 4 muidugi üks valusamaid objekte: mida sellega nüüd teha? Meie ettekujutus oli esialgu, et riik võiks tahta viia seal ellu ühe osa oma riigimajade kontseptsioonist, mida oli alustatud paar-kolm aastat varem. Kontseptsioon nägi ette riigiasutuste koondumist ühte majja või majade rühma Jõhvis, Haapsalus, Pärnus ja Tartus, muidugi ka Tallinnas.

Meie pakkusime siis siseministeeriumile ja Riigi Kinnisvarale ühe variandina välja, et see võiks tulla Tähe 4 füüsikahoonesse. Teemaplaneeringut tehes ega ka edaspidi ei saanud me aga riigilt positiivset tagasisidet. Seetõttu pole meil otsest õigust kinnisvarale kitsendust panna.

Võib arvata, et kitsenduse vastu oli eeskätt ülikool, kellele see oleks teinud Tähe 4 müügi raskemaks?

Loomulikult, sest ülikooli soov on hoonest lahti saada.

Edasi tuleb aga rõhutada, et ka linn arutas, kas linnal endal oleks sinna mingeid funktsioone anda. Nende arutelude sisu ma ei tea, aga tulemus oli, et linnavalitsus ei seostanud krunti mingi kindla objekti arendamisega. Näiteks, et teeme sinna kooli.

Nii jäi teemaplaneeringusse lai diapasoon, aga seal on rõhutatud, et esimene eelistatud funktsioon on ikkagi ühiskondlik: riigiasutus või haridushoone.

Kas see eelistus seab sisulise piirangu? Näiteks et kor­terelamu või ärihoone võib teha, aga ainult sellistel lisatingimustel.

Sisuliselt selline eelistuse nimetamine mingeid piiranguid ei sea. Kui keegi ostab Tähe 4 kontorite tegemiseks, ei saa me öelda, et tehke poolest majast kool.

Kui homme avalikul arutelul olevas üldplaneeringus seisab, et Tähe 4 on teadus- ja kõrgharidusasutuste maa, ei kitsenda see uuesti valikuvõimalusi, mis on kirjas kõrgkoolide teemaplaneeringus?

Ei kitsenda. Kesklinna üldplaneeringus on öeldud, et ülikoolile praeguse seisuga kuuluvad maad on täpsustatud teemaplaneeringus.