Andrus alustas kooliteed üksinda

Andrus Reemets sai aabitsa õpetaja Renate Sagajalt, kes hakkab talle sealtsamast raamatust emakeelt õpetama. Foto: Margus Ansu

Isegi nii väikses kohas kui Kavastu juhtub harva, et esimesse klassi tuleb vaid üks laps. Viimati oli selline juhus viis aastat tagasi ning nüüd jälle eile, kui Andrus Reemets oma aabitsa kätte sai.

Seitsmeaastane heledapäine poiss oli kogu tähelepanust pisut segaduses. Aktuse ajaks pandi ta uhkes üksinduses Kavastu algkooli-lasteaia pere ette istuma ning oma kõnedes rääkisid temast nii õpetaja kui vallavanem, viimane kinkis poisile kooli alguse puhul ka õunapuu.

Andrus hoidis kramplikult uut aabitsat, suurt kommikarpi ja veel suuremat lille süles, et need maha ei kukuks, ja rääkis ajakirjanikule vaid nii palju, et lugeda ta oskab, natuke ka kirjutada ja oma uute koolikaaslastega on küla vahel juba tuttavaks saanud.

Lisaks on samas majas lasteaias tema kaks nooremat õde, pere vanemad lapsed läksid kooli Luunjasse.

Üksi tunnis

Sellel aastal direktori kohuseid täitev õpetaja Renate Sagaja rääkis, et kui see seitsme lapsega pere ei oleks paar kuud tagasi Kavastusse kolinud, siis oleks kool olnud esimest korda olukorras, kus esimesse klassi ei läheks ühtegi last.

Õpetajad saavad Andrusega lähemalt tuttavaks täna, esimene tund on tal koos teise klassiga muusika, siis kaks tundi eesti keelt. Kolmanda tunni ajal on kõigil vanematel klassidel inimeseõpetus, tema jääb aga õpetajaga päris kahekesi.

«Mina ei ole temaga ju üldse eelnevalt tööd teinud ja ma ei tea üldse, mis tasemel ta on, nii et mul on siis hea võimalus temaga rahulikult tegeleda,» rääkis Sagaja, et sellises individuaaltunnis saab kiire arengu ja heade teadmiste korral lisaülesandeid anda, vajaduse korral keerukamatest kohtadest läbi aidata.

Igapäevaselt hakkab Andrus aga õppima koos teise klassi lastega ja vahel ka koos kõigi üheksa koolikaaslasega. Kokku on pandud näiteks kunsti- ja kehalise kasvatuse tunnid, vahel tehakse koos ka eesti keelt ja matemaatikat.

«Päris sama teemat ma ei õpeta, aga arvude ja numbrite maailm on üks. Kui esimene klass mul siin liidab, siis teine klass lahutab, kolmas juba korrutab ja neljas klass jagab samade arvudega,» selgitas õpetaja.

Üldjuhul käivad kohalikud esimesed neli aastat pisikeses kodukoolis ja siis hakkavad kümne kilomeetri kaugusele Luunjasse käima, sel aastal läks sinna esimesse klassi ka üks Kavastu laps.

Sulgemishirmu ei ole

Sagaja rääkis, et väikse kooli sulgemine on õpilaste vähesuse tõttu kõne all olnud küll, kuid kuni Kavastus on vaja lasteaeda, võib ka kool end üsna kindlalt tunda. «Ainult kooli sulgemisel ei ole rahalises mõttes mingit tulu vallale,» ütles Sagaja. «Õpetaja palk tuleb niikuinii riigi poolt ja ruumide eest tuleb ikka maksta.»

Lasteaeda on aga kindlasti vaja – tänavu said kõik 21 kohta täis ja mõnda aega oli isegi järjekord, Luunjas ja Lohkvas on samuti kõik kohad täis.

Järgmisel aastal kooliminejaid on lasteaias praegu viis. Neist üks võib Sagaja sõnul küll enne ära kolida, kuid ülejäänud neli peaksid küll aasta pärast Kavastu algkooli aktusel aukohtadel istuma.

Tartumaa väikseimad koolid

• Kavastu algkool: õpilasi sel aastal 10, eelmisel 17

• Unipiha algkool: õpilasi sel aastal 15, eelmisel 13

• Mehikoorma põhikool: õpilasi sel aastal 25, eelmisel 25

• Valguta algkool: õpilasi sel aastal 26, eelmisel 24

• Kuuste kool: õpilasi sel aastal 40, eelmisel 43