Raske rattaõnnetus tõi vaid väärteomenetluse

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadus.
Seadus. Foto: SCANPIX

Eelmise nädala kolmapäeval Tartus Emajõe tänava ja Vabaduse puiestee ristmikul veoautoga kokku põrganud jalgrattur on kümnendat päeva haiglaravil, kuid politsei hinnangul oleks kriminaalasja algatamine ennatlik.

Teisipäevases Tartu Postimehes on ekslikult väidetud, et 21. augustil Vabadussilla botaanikaaiapoolses otsas parempöördel olnud veoautot ramminud 24-aastane jalgrattur Gunnar sai kergemaid vigastusi.

Liikluspolitsei avariiteenistuse vanem Kaido Iste täpsustas eile, et Tartu Ülikooli Kliinikumist politseile saadetud ametlikus teatises seisab märge «raske vigastus».

Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael väljendus eile lakooniliselt: õnnetusse sattunud rattur on endiselt arstide järelevalve all. Midagi täpsemat avaldada pole kliinikumil Taela sõnul õigust.
Kaido Iste selgitusel on aga ekslik arusaam, et igale raske vigastusega lõppevale avariile järgneb automaatselt kriminaalmenetlus.

Kriminaalasi on vältimatu avariisse sattunu surma korral või juhul, kui kohtuarstlik ekspertiis on tuvastanud, et kannatanul võtab vigastustest paranemine aega üle nelja kuu, täpsustas Iste.

Kuriteo koosseis on Kaido Iste sõnul tekkinud, kui avariis saab keegi raskeid vigastusi teise inimese, mitte iseenda süül. 21. augusti õnnetuse kohta on pooleli väärteomenetlus, sest politsei seni kogutud info järgi juhtus õnnetus ratturi, mitte veokijuhi süül.

«Kui näeme, et kannatanu on ise süüdi, pole mõtet kriminaalasja algatada,» kommenteeris Iste. «Kui ilmnevad uued asjaolud, on alati võimalik väärteomenetluselt üle minna kriminaalmenetlusele.»
Iste märkis veel, et kuna kriminaalmenetluse lõpetamiseks on alati tarvis taotleda nõusolek prokuratuurist, sünnitaks nii-öelda igaks juhuks kriminaalasjade algatamine asjatut bürokraatiat.

Esialgu on politseil põhjust arvata, et Gunnar eiras Vene tänava poolt Vabadussillale sõites märki «Jalgratta sõidu keeld» ning rammis teisel pool silda Emajõe tänava otsal küljelt veoautot Volvo, mis oli läinud rohelise fooritulega ajutiselt lubatud parempöördele.

«Oleme leidnud ka tunnistajaid ja ootame neid ütlusi andma,» lisas Kaido Iste.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles