/nginx/o/2013/08/29/1997866t1h7cab.jpg)
Tartu koduta loomade varjupaigas kehtib põhimõte, mille järgi tõukoeri ja tõupuhta välimusega koeri steriliseerimata uude koju ei lubata.
Varjupaiga tõukoer jääb järglasteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Niikaua kui ei ole pabereid, ei saa puhtatõuliseks tunnistada,» ütles varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar ja lisas, et koos tõupaberitega tuuakse varjupaika koeri väga vähe.
«See arv on läbi aastate nullilähedane,» nentis Roosaar. Siiski satub aeg-ajalt varjupaika koeri, kes välimuselt meenutavad väga selgelt puhtatõulisi koeri. Nende kohta kehtib sama põhimõte, mis kehtiks tõugu kinnitavate dokumentidega koera kohta.
Roosaar tõi näite, et hiljuti oli varjupaigas ligi pooleaastane pekingi paleekoera moodi noor koer, kelle välimuse põhjal ei osanud töötajad ise otsustada, kui tõupuhas ta on.
Kirke Roosaare sõnul kuni kuuekuuseid koeri varjupaigast operatsioonile siiski
ei saadeta.
Kohale kutsuti koerakasvataja, kes oli aastaid tegelenud selle tõu aretamisega. «Tema ütles, mis tüüpi koer on ja milline ta on,» sõnas Roosaar. Seejärel otsustati loom lubada uuele omanikule ainult tingimusel, et koer on järglastest hoidumiseks opereeritud.
«Just sellepärast, et ei tehtaks neid paberiteta pesakondi,» ütles Roosaar. Ta põhjendas ka, et varjupaika viidud loom pole tõenäoliselt käinud näitustel ja järelikult ei osale aretuses.
Loomakliiniku omanik Janne Orro oli sama meelt, et tõukoera välimus võib tekitada inimestes huvi loomade abil raha tegemise vastu. «Me räägime sel juhul piraatlusest,» nentis ta.
Tuleb tasuda
«Tõutunnustega looma peale joostakse tormi, selliste koerte soovijatest tekib tihti järjekord,» tõdes Roosaar.
Steriliseerimise on loomade varjupaik valmis kinni maksma, aga selleks tuleb oodata, sest varjupaigal pole raha, et kõikide toodud loomade protseduuride eest kohe tasuda.
«Kui inimene tahab ise toetada operatsiooni, siis saab ta selle looma eelisjärjekorras, aga see tähendabki seda, et ta tasub steriliseerimise või kastreerimise eest,» lausus Roosaar.
Varjupaiga koerad tuuakse operatsiooniks Janne Orro loomakliinikusse. Selle hinnakirja järgi läheb emase koera steriliseerimine maksma 60–80 eurot ja kastreerimise hind on 40–50 eurot.
Orro sõnul lisandub hinnale ravimite ja materjalide kulu, mistõttu läheb näiteks ligi kuuekilogrammise koera opereerimine maksma üldjuhul 120–150 eurot.
Orro kinnitas, et varjupaigale pakutav hind on siiski soodsam. «Seda hinda ei saa mitte keegi teine. See on varjupaigale eraldi tehtud hind,» sõnas Kirke Roosaar.
Roosaare sõnul kuni kuuekuuseid koeri varjupaigast operatsioonile siiski ei saadeta. Orro lausus, et koera steriliseerimiseks tegelikult vanuselist piirangut ei ole, kuid seda tava siiski järgitakse. «See on Eestis väga levinud lähenemine ja ma ei saa öelda ka, et see kuidagi vale oleks,» sõnas ta.
Järglasi pole vaja
Mõneti leebemalt ja vastavalt võimalustele püüab varjupaik tagada, et järglasi ei saaks ka varjupaigast võetud segaverelised koerad. «Meie ju töötamegi steriliseerimata loomade tagajärgedega,» põhjendas Roosaar.
«Oleme need vitsad ka omal nahal saanud, läheb emane koer või õigemini kutsikas välja ja tuleb ise tagasi ja tulevad tema kutsikad tagasi.»