Uus põlvkond satub internetti juba enne sündi

Illustratsioon: Corbis/Scanpix

Aastaid laste internetikäitumist uurinud sotsioloogid põrkuvad viimasel ajal uudse probleemiga. Nimelt jäävad lastest veebiavarustesse maha digitaalsed jalajäljed juba väga varases nooruses või lausa enne nende sündi.

Üha enam naisi postitab blo­gi­desse ja sotsiaalvõrgustikesse fotosid ja teavet väikelastest.

Eile avaldatud uuringust selgub, et tervelt 73 protsenti Euroopa emadest avaldab oma lapsest fotosid juba enne võsukese teist eluaastat.

Ligi viiendik postitab rasedana ultrahelipildi lapsest. Ilmselgelt ei ole neil puhkudel küsitud fotodel kujutatute luba ning hiljem võib olla sellist materjali veebist äärmiselt raske eemaldada, hoiatavad uurijad.

Üha varem

Seitse aastat laste internetikäitumisel silma peal hoidnud üleeuroopaline sotsioloogiline uuring EU Kids Online on seni tähelepanuta jätnud kõige noorema vanuserühma null kuni kaheksa eluaastat. Äsja valminud raportiga püütakse täita seda lünka meie teadmistes.

Viimatised vaatlused näitavad, et internet köidab lapsi üha nooremas eas. Nad leiavad vaevata üles pigem täiskasvanutele mõeldud portaalid nagu Facebook ja Youtube ning hakkavad neid aktiivselt kasutama.

Hoo seesugustele muutustele on sisse lükanud puutetundlike nutitelefonide ja tahvelarvutite jõudmine massidesse. Nende seadmete kasutamine on tehtud nii lihtsaks, et see ei nõua isegi motoorsete oskuste väljakujunemist.

Seni hoidis väikelapsi helendavast ekraanist kaugemal see, et nad ei suutnud teatud vanuseni kasutada klaviatuuri või arvutihiirt.

Et aga väikelaste tehnilised ja sotsiaalsed oskused pole veel kaugeltki välja arenenud, kätkeb see asjaolu endas suurt riski. Teadmatusest avaldavad nad oma privaatset teavet veebiavarustes, võides sel moel sattuda ohtu ise või panna löögi alla terve perekonna.

Tagajärjeks võivad olla ebameeldivused, turvalisusprobleemid koduses arvutivõrgus kuni võõra inimesega parki jalutama minekuni välja.

Universaalsed soovitused

Uuring toob välja, et laste kõrval on jätkuvalt vajakajäämisi ka vanemate ja vanavanemate käitumises. Nii mõnigi vanema generatsiooni netikasutaja peab blogi, kuhu postitatakse regulaarselt pilte ja kommentaare.

Tihti satub teave inimesest internetti veel enne tema sündimist, kui avaldatud saab ultrahelifoto lootest. Sellist infot on lapsel hiljem veebist eemaldada äärmiselt keeruline.

Uurijad manitsevad vanemaid laskma väikelapsi arvuti taha üksnes koos täiskasvanuga. Ja mitte nii, et vanem istub passiivselt kõrval ja jälgib tegevust, vaid et üheskoos võetaks ette näiteks e-raamatute lugemine või videokõned sugulastele.

«See on tõesti universaalne soovitus: mitte muuta arvutit lapsehoidjaks, vaid kasutada internetti lastega koos,» ütles mitmete EU Kids Online’i uuringute Eesti koordinaator, Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus.

Mis puudutab arvuti tundmaõppimist ja internetikäitumise õpetamist, siis meie vanemad kipuvad oma kohustusi paraku vanemate õdede-vendade õlule panema, tõdes Kalmus.

«Ei tohi mõelda, et mina olen vanaks jäänud ja ei tea uuest tehnikast midagi,» rõhutas professor. Ta lisas, et lapsed omandavad kõike uut vaid näiliselt valutult. «Tegelikult pusivad nad selle kallal katse ja eksituse meetodil päris kaua.» Nii soovitab ta kõigil end laste kasutatava tehnikaga kurssi viia, et seda mõista.

Kalmuse kinnitusel on seni üsna vähe käsitletud probleeme, mis puudutavad vanemate rolli lapse internetijalajälje kujunemisel. Vanematel tuleks professori hinnangul hoolikalt läbi mõelda, mida oma lapse kohta internetis avaldada. «Mõelge, millist informatsiooni te ei tahaks enda kohta internetist leida ja ärge avaldage neid andmeid ka lapse kohta,» soovitas Kalmus.

Eesti vanemate käitumist kõnealune uuring küll ei käsitlenud, kuid tulevikus seda kindlasti tehakse, ütles professor.

Üle muretseda ei maksa

Kevadel lasteaialaste meediakasutust käsitleva doktoritöö kaitsnud Tallinna Ülikooli pedagoogilise seminari direktor Kristi Vinter pidas uuringutulemusi isegi pisut optimistlikuks selles osas, mis puudutab esmast arvutikasutust. Tema sõnul hakkavad Eesti lapsed multimeediavahendeid kasutama tihti isegi nooremalt.

Kindlasti sõltub esmane kogemus pere majanduslikust olukorrast ehk sellest, kas ja millist tüüpi multimeediavahend kodus on. «Laua- või sülearvutite juurde jõutakse enamasti viiendaks eluaastaks, lihtsamaid liigutusi tahvelarvutil tehakse juba kaheaastaselt,» kinnitas Vinter.

Kindlasti on suur osa tahvelarvuti soetanud vanematest puutunud kokku probleemiga, et last paelub üksnes värviline ekraan ning kõik senised mängud ja harrastused jäävad sinnapaika.

Et võsuke ei jääks edaspidi üksnes diivanile ekraani kohale küürutama, tuleks arvutikasutamisele seada ajalised piirangud. «Eks alguses tuleb ikka ette jonnimist ja nuttu, aga lõpuks saab laps ise ka aru, mis parem.»

Veel lisas ta, et kui vanem ei suuda end siiski kehtestada ja oma reegleid maksma panna, jäägu tahvelarvuti lapse ärkveloleku ajaks siiski pigem kõrgema riiuli peale või kapi otsa.

Lapsevanema läheduses mõnede programmide kasutamine võib Kristi Vinteri hinnangul olla isegi arendav, kui see õpetab näiteks sõnu hääldama. «Liigselt innustuda sellest muidugi ei maksaks, ülearu hirmu tunda samuti mitte,» lausus ta.