Ilmatsalu kalakasvandus vajab head äriideed

Üks Ilmatsalu kalakasvanduse väljavoolulüüsidest (pildil vasakul), mille ehitus on jäänud pooleli. Foto: Margus Ansu

Ilmatsalu kalakasvanduse väikeosanik, ligi nelikümmend aastat kasvanduses töötanud Viktor Elman on nördinud uute põhiomanike passiivsusest, mille tagajärjel seisab enam kui sada hektarit kalatiike varjusurmas.
 

Ehkki läinud talvel lasi osaühing Ilmatsalu Kala kasvanduse 167-hektarise ala võsast puhastada ning põllumajanduse registrite ja info ameti (PRIA) toetusel alustati tiikidele uute väljavoolulüüside ehitust, on ettevõtte tegevus Elmani sõnul praeguseks hangunud.

«Eelmisest sügisest on meil uued omanikud ja nad ei tunne kalakasvatuse vastu erilist huvi,» sedastas Elman. «Leiti, et see asi on liiga kulukas. Vahepeal telliti küll töömehed, kes hakkasid nelja tiiki rekonstrueerima, aga see asi jäi seisma ja on praegugi pooleli.»

Head äriplaani pole
Kalakasvanduses on 39 tiiki, neist suurim laiub 39 hektaril. On mitu 20-hektarist tiiki. Väikseimad, kuid sügavaimad, on 0,3-hektarised talvitustiigid.

Viktor Elmani sõnul lasti kevadel, kui ta ise oli veel kalakasvatajana palgal, kasvutiiki seitse tonni ettekasvatatud aastaseid karpkalu. Nende kogukaal võinuks sügiseks küündida 13-14 tonnini.
«Oleks, kui neid oleks kevadest saadik toidetud,» täpsustas Elman.

Elmani osalus Ilmatsalu Kalas on alla viie protsendi. Ülejäänu kuulub 2012. aasta novembri lõpust peale Indrek Hallasele, kes on seotud veel nelja Eesti firmaga, ning Andres Sonnile, kes on osanik või juhtkonna liige veel kaheksas firmas.

Indrek Hallas kinnitas Tartu Postimehele, et omanikud ei plaani Ilmatsalu Kala likvideerida ega maha müüa, kuid tõdes ühtlasi, et pole ka jumekat plaani, kuidas muuta kalakasvatus äriliselt edukaks.

«Ettevõte on seisus, kus püütakse tegevust ümber korraldada ja väljaminekuid oluliselt koomale tõmmata,» rääkis Hallas. «Vastutuult pole mõtet sülitada, raha lõputult sisse panna ei saa.»

Hallas illustreeris kulutuste kärpimist tõigaga, et kolmest mullusest palgalisest on Ilmatsalu Kalal alles vaid üks, kelle kohus on mõõta kalatiikide temperatuuri ja hapnikusisaldust ning vajaduse korral reguleerida veetaset.

«Kindlasti kasvatame kala mingis mahus edasi, muidu peaksime PRIA-lt saadud raha tagasi maksma, aga toimivat ärimudelit praegu küll minu laual pole,» tunnistas Hallas.

Kohustused täidetud

Ilmatsalu kalakasvandus on traditsiooniliselt keskendunud karpkala kasvatusele. Hallase andmeil on aga Leedust Eestisse toodava karpkala kilohind lettidel lausa kaks korda madalam kui Ilmatsalu kaubakala tootmise omahind.

2011. aastal otsustas PRIA anda Ilmatsalu Kalale 60 329 eurot vesiviljelustoetust. Summast on kahe maksena, mullu jaanuaris ja detsembris, makstud ettevõttele välja kokku 13 431 eurot. 2009. aasta taotluse alusel andis PRIA seadmete ostuks 18 478 eurot.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik kinnitas, et Ilmatsalu Kala pole töid tehes tähtaegu ületanud ning kasvanduses kohal käinud kontroll pole seaduserikkumisi tuvastanud. 60 329-eurose toetuse kasutamata osa kasutamiseks on osaühingul aega 5. detsembrini.

Krediidiinfo andmeil pole Ilmatsalu Kalal maksuvõlgu ning Indrek Hallase kinnitusel ei olda võlgu ka teistele firmadele ega eraisikuile.