Arvamus Elva gümnaasiumist: kus on keskus, mis tõmbab?

FOTO: SCANPIX

Äsja esitles regionaalminister kaarti, kuhu on märgitud 52 tõmbekeskust, mis maakondade ettepanekul võiksid olla aluseks plaanitavale haldusreformile. Rõngu ja mitme teise vallajuhi pettumuseks on peale Tartu maakonna üheks tõmbekeskuseks hoopis Elva.


Tõmbekeskuste idee pooldajad lähtusid ilmselt peale elanike arvu, ostukeskuste ja töökohtade arvestamise ka sellest, et Elvasse tõmbab haridusvõimalustega. Praegune linnavõim võib ilmselt uhke olla selle üle, et nende valitsemise ajal sai kapitaalremondi tulemusena Elva gümnaasiumi põhikooli hoonest üks Eesti kauneimaid koolimaju.

Kuid kindlasti ei saa uhke olla selle üle, et sel sügisel alustab Elva gümnaasiumi 10. klassis napilt üle 30 õpilase.

Kurtmine üldiste demograafiliste trendide üle ei ole põhjendatud, kuna Elvaga (umbes 5800 elanikku) ligikaudu sama suurtes linnades – näiteks Põltsamaal (4600 elanikku), Põlvas (6500), Raplas (5600) ja Sauel (5100) – on õpilasi 10. klassis kaks korda või enamgi rohkem.

Võimekad lahkuvad

Me võime suhtuda riigieksamite põhjal koostatud koolide pingeridadesse skeptiliselt, kuid need pingeread on üks tõsiasi, mille põhjal vanemad ja lapsed valivad endale kooli ja elupaiga.
Elva gümnaasiumi viimase kolme aasta (2010–2012) riigieksamite põhjal saadud kohapunktide keskmine on 166.

Tõsi, Elva kooli tulemustele avaldab mõju kaugõppeosakonna lõpetajate sooritus, kuid see ei seleta tulemuste nii suurt mahajäämust Põltsamaa (97.), Põlva (84.) ja Rapla (23.) ühisgümnaasiumi ja Saue gümnaasiumi (40.) kohast koolide pingereas. Elva gümnaasiumi õpitulemused on pigem sarnased täiskasvanute gümnaasiumite tulemustega, mis viitab sellele, et Elva kõige võimekamad õpilased on otsustanud jätkata õppimist mõnes teises koolis.

Küll on aga Elva linn pingerea tipus (Kiili järel teisel kohal) selle poolest, kui vähe raha kulutatakse ühe õpilase kohta (1095 eurot). Näiteks Põltsamaal (1235 eurot), Põlvas (1364 eurot), Raplas (1118 eurot) ja Sauel (1194 eurot) kulutatakse rohkem. Muidugi pole raha ja õpitulemuste vahel otsest seost, kuid selle põhjal võib hinnata linnaisade rahastamisprioriteete: ilmselt eelistatakse teedeehitust haridusele.

Kui Elva gümnaasiumi 10. klassi astujate arv lähiaastatel veelgi kahaneb, muutub päevateemaks hoopis gümnaasiumiosa sulgemine ning kooli muutmine põhikooliks. Koos sellega kerkib kohe küsimus, millisel määral suudab Elva täita oma tõmbekeskuse missiooni pakkumata gümnaasiumiharidust.
 

Mis on selle põhjuseks, et Elva kooli gümnaasiumiastmes tahab õppida umbes poole vähem noori kui teistes sama suurtes Eesti linnades?

Lisaks tavalistele argumentidele, mida sellisel puhul ikka välja tuuakse, nagu töökohtade vähesus, takistused ettevõtlusele ja puudulik kinnisvaraarendus, on meie arvates peamine põhjus pigem selles, kuidas ja kuhu on kooli viimaste aastatega juhitud.

Keskpärane kool

Potentsiaalsed gümnaasiumiõpilased valivad kooli väga mitmete tunnuste põhjal: kooli maine (kuulumine näiteks eliitkoolide kujuteldavasse nimekirja), lähedus elukohale, õpilaskodu olemasolu ja kooli sisekliima. Ühegi tunnuse osas pole Elva linnavalitsus ega gümnaasiumi juhtkond ise midagi märkimisväärset suutnud korda saata.  

Kunagi mainekast koolist, mis meelitas õpilasi üle kogu Eesti, on järsku saanud keskpärane kool, kuhu jäädakse peamiselt olude sunnil. Elva gümnaasium on kahetsusväärselt silmapaistev nende õpetajate arvu poolest, keda on sunnitud viimaste aastate jooksul koolist lahkuma või kes on ise pidanud targemaks seda teha.

Samas pole kooli juhtkond ega linnavõim, kelle omandis kool on, teinud midagi selleks, et välja kujundada vähemalt üks atraktiivne õppesuund, mis meelitaks ka ümbruskonna noori Elvasse õppima.

Elvast kaugemal elavad noored jätavad selle mõtte pooleli, kuna õpilaskodu ja koolibussi puudumine teeks igapäevase edasi-tagasi sõitmise liiga kulukaks. Ja kui levivad veel kuuldused kooli ebatervest sisekliimast, siis ei jää Elva gümnaasiumile ühtegi tõsist konkurentsieelist teiste 30 kilomeetri raadiuses olevate koolide ees.

Õnneks on ees kohalike omavalitsuste valimised. Meile tundub, et Elva gümnaasiumi saatus ja edasine käekäik võib kujuneda valimiste kaalukeeleks. Elva elanik on ilmselt nõus veel paar aastat käima mööda kühmlikku peatänavat, kui vaid oleks linnas koht, kus lapsed saaksid korraliku hariduse inimväärikas ja sõbralikus keskkonnas.

Tagasi üles
Back