Nõo põhikoolis algas kauaoodatud remont

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõo põhikooli 3.a klassi juhataja Heli Leedjärv ootas eile töömehi, et vaid ühe pisikese aknaga ajutisse klassiruumi veel üks rida päevavalguslampe pandaks.
Nõo põhikooli 3.a klassi juhataja Heli Leedjärv ootas eile töömehi, et vaid ühe pisikese aknaga ajutisse klassiruumi veel üks rida päevavalguslampe pandaks. Foto: Kristjan Teedema

Vaevalt sai Nõo reaalgümnaasium oma uue maja ehitusega valmis, kui kohe kõrval alustas hoonete lammutamist ja suurt remonti põhikool.

«Ega Tartumaal vist nii halvas seisus koole rohkem ei olnudki, teised on kõik ära remonditud,» arvas kooli direktor Rein Uusmaa.

Esimesena lammutati maha kasutu talveaed, selle asemele ehitatakse kolmekorruseline majaosa. Juba on alustatud ka 1990. aastatel ehitatud hoone remonti. «Ega ta nii vana olegi, aga sooja pole ta kunagi pidanud,» rääkis Uusmaa, et sel ajal püsti pandud majadel on tihti kvaliteediprobleeme.

Maja saab uue katuse, soojustuse, fassaadi, torustiku – kõik tehakse korda ja kool saab uue välisilme.

Et majas tehakse seega kapitaalremont, mis kestab kindlasti vähemalt aprillini, ei saa seal sel ajal tunde pidada ning kooli 400 õpilast on tulnud laiali jagada.

Õpilased vallamajja

Põhikoolile kasutada antud vana gümnaasiumiosa peab sellel õppeaastal ära mahutama umbes 300 last. Direktor ütles, et see tähendab kõigi klassiruumide sajaprotsendist ärakasutamist, igal pool on alati tund sees.

Asja teeb keeruliseks veel ka see, et reaalgümnaasiumi ehitusel lammutati selle maja ots ning seal asusid kõik tualetid. Garderoobid jällegi olid selles majas, mis remonti läks. Uued tualetid on ehitamisel, senikaua saavad lapsed käia WCs spordihoones.

Ka mõned klassiruumid saadakse spordihoonest ning viis klassi, teised ja kolmandad, saadeti koolist päris kaugele, vallamajja. Selleks koliti ametnikud ringi ja näiteks ka vallavanem Rain Sangernebo kabinetist sai selleks aastaks klass 20 lapsele.

3.a klassi õpetaja Heli Leedjärv rääkis, et kõigil vallamajja tehtud klassiruumidel on oma plussid ja miinused.

Näiteks on tema 14 õpilasele mõeldud klass üsna pisike ja vaid ühe kitsukese aknaga, kuid see-eest ei pea sinna minekuks läbima teist klassiruumi. Valguse probleem saab lahendatud uute päevavalguslampide abil.

«Tegelikult on meil väga hea meel, et me vallamajja saime,» oli Leedjärv rahul. «Seal teises majas läheb neil ikka väga kitsaks.»

Sangernebo ütles, et ülearust ruumi neil majas ei olnud ning kui see kooliaasta tuleb kitsamates tingimustes hakkama saada, siis pole midagi parata. Ja kuna kasutusse läks ka istungite ruum, siis peab vallavolikogu tänavu nõupidamisteks lihtsalt koolipinkide taga kokku saama.

Pool saab korda

Koolimaja remont läheb maksma 1 208 927 eurot, millest pisut üle poole maksab vald ning ülejäänu tuleb ettevõtluse arendamise sihtasutuselt.

Praegu jääb remontimata vana gümnaasiumiosa ning vallavanem ütles, et seda tööd ei ole ka plaanis, sest see maja kuulub endiselt riigile ja ei ole veel teada, millal ning millistel tingimustel see vallale üle antakse.

Tagasi üles