Füüsikahoone müük kujuneb keerukaks

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähe 4 füüsikamaja haldur Toomas Kleimann näitab üht koridore palistavatest šahtikappidest, enam kui meetri sügavuses ja mitme meetri laiuses kapis vaatab põhiliselt vastu tühjus.
Tähe 4 füüsikamaja haldur Toomas Kleimann näitab üht koridore palistavatest šahtikappidest, enam kui meetri sügavuses ja mitme meetri laiuses kapis vaatab põhiliselt vastu tühjus. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli Tähe 4 füüsikamaja 13 000-ruutmeetrise põhiosa müük, mille ülikool augusti keskel ametlikult välja kuulutas, ei osutu ülikooli kinnisvaraosakonna juhi hinnangul lihtsaks ülesandeks.

TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Erkki Ääremaa sõnul ootab osakond ostuhuviliste hinnapakkumisi 30. septembrini. Sealt edasi on potentsiaalseil ostjail võimalik paremat pakkumist tehes veel üksteist üle trumbata.

«Soov oleks saada müügitehing lõpetatud 2013. aasta lõpuks,» avaldas Ääremaa. «Objekt on selles mõttes keerukas, et nõuab head ideed. Põhimõtteliselt sobiks siia nii ühiselamu, korterid kui ka bürood. Küsimus on lihtsalt tohutus ruutmeetrite hulgas.»

Palju kasutut pinda

Tähe 4 füüsikahoones on 35 aasta jooksul tehtud remonti vaid tükati. Viimati said neli aastat tagasi kolmandal korrusel umbes 500 ruutmeetril päris viksi ilme ruumid, kus tegutseb loodusteadusliku hariduse keskus ning otsapidi veel ka Pedagogicum.

Tehtud või tegemata remont on aga Erkki Ääremaa arvates teisejärguline küsimus. Hoopis enam võib maja tulevasel omanikul olla peamurdmist tohutu hulga ebarentaabli, et mitte öelda seni täiesti kasutu pinna kasulikuks pööramisega.

Sellise pinna näiteks on kõigis koridorides, nii paremas kui pahemas seinas kulgevad tehnošahtid, mis võtavad enda alla sama suure pinna kui koridorid ise. Põhimõtteliselt on šahtid tühjad: igas enam kui meetri sügavuses ja mitme meetri laiuses šahtikapis võib näha üht-kaht toru või kaablit.

Summa, mida ülikool loodab Tähe 4 müügiga teenida, on Ääremaa sõnul vahemikus miljon kuni kaks miljonit eurot. Ehkki Ääremaa kinnitusel on tõenäone, et saadav summa läheb uue füüsikahoone ehitusmakseteks, pole sel veel otseselt silti küljes, sest raha saatuse otsustab ülikooli nõukogu.

Tähe 4 maja on praeguseni lõviosas Tartu Ülikooli enda käsutuses ja jääb ilmselt veel umbes aastaks. Kuigi uus füüsikahoone Viljandi maantee 42 peaks valmima juba 2014. aasta märtsikuus, on Erkki Ääremaa sõnul ilmne, et kõigest kuu-paariga ei õnnestu kõiki Tähe tänava ruume tühjaks kolida.

Mitmesugustele väikeettevõtetele on Tähe 4 hoonest välja renditud tuhatkond ruutmeetrit, millelt laekub ülikoolile igal kuul 2000 eurot.

Kummalised mured

Tartu Ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur Peeter Paris näitas eile Tartu Postimehele Tähe 4 optika- ja elektripraktikumide ruumi, mille sisseseade on eelajaloolisest ilmest hoolimata tänini töökorras. Remonti on tolles ruumis tehtud alles viimastel aastatel ja näpuotsaga: pandud põrandale uus PVC-kate, värvitud seinu ja paigaldatud uus valamu.

«Kaablivõrk on siin majas vägev,» tunnustas Paris, «kuid on ka seadmeid, mida pole kunagi kasutatudki. Üks suuremaid probleeme on seadmete jahutus. Praegu on nii, et kui mu naaber käivitab röntgendifraktsioonseadme, siis mina enam kraanist vett ei saa. Uues majas selliseid probleeme enam ei ole.»

Paris lisas, et Viljandi maantee uue füüsikahoonega kaasnev ülioluline muudatus on Riia 142 füüsikainstituudis ja Tähe 4 majas töötavate inimeste ühtekolimine. See hõlbustab Parise hinnangul laborirahva igapäevast teaduslikku suhtlust ning võimaldab üliõpilastele paremat ülevaadet instituudis tehtavast.

Tähe 4 füüsikahoone

• Tähe 4 füüsikamaja 13 295-ruutmeetrine müügis olev osa (A-, B- ja C-korpus) valmis 1977. aastal.

• 1982. aastal valmis 4371-ruutmeetrine auditooriumide osa (D-korpus). Selle ostis mullu Tartu Erakool 770 000 euro eest.

• Füüsikamaja müüdava osa juurde kuulub üle

12 500 ruutmeetri maad.

Allikas: Tartu Ülikool, maa-amet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles