Pimedatel augustiöödel õpetavad hundid oma poegi enda eest seisma ning siis hoiavad lambakasvatajad pöialt, et harjutamiseks ei valitaks välja nende karja.
Võsavillemid koolitavad lammaste peal järglasi
27. august 2013, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hunte on vähe ja suurem osa karjadest jääb puutumata, kuid mõni talunik peab tundma ka kaotusekibedust.
Vähemalt paarkümmend aastat ei ole hundid Põlvamaal Valgjärve vallas loomi murdnud, teavad kohalikud. «See aasta trehvas aga niimoodi,» nentis enam kui 1500-pealist lambakarja pidav Kaido Ilves. Tema karja on võsavillemid tänavu rüüstanud kahel korral. Kahe röövretke käigus jättis elu 24 määgijat. Vigastatud loomad olid aga suures stressis, niisiis läks loojakarja üle 30 looma.
«Eks igal aastal kaob mõni loom,» rääkis Ilves, viidates, et mõnikord võib tegemist olla ka kahejalgsete huntidega. Massilist murdmist pole varem aga ette tulnud.
Viimastel päevadel pole hundid enam karjast matti võtmas käinud. Ilves käib pidevalt lambaid vaatamas ja ka jahimehed on alatasa valvel. Hallivatimehi pole rohkem siiski märgatud. «Hunt on kaval. Niipea kui selja pöörad, tuleb murdma,» tõdes lambakasvataja.
Üksikud juhtumid
Et huntide ilmumine Valgjärve kanti on erakordne, annavad tunnistust ka kuulujutud, justkui luusiks sealkandis ringi nüüd lausa paarikümnepealine röövlikari. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni jahindusspetsialist Margo Tannik kinnitas, et need jutud ei pea kindlasti paika.
«Murdmise iseloomu järgi on lambakarjas käinud ema koos kutsikatega,» ütles ta. Paarikümnepealised hundikarjad jäävad Eestis juba üsna kaugesse minevikku, sest jahimeestel on kohustus hoida selle liigi arvukus kindlalt kontrolli all. Tanniku sõnul peetakse suurteks karjadeks Eestis huntide kogumit, kuhu kuulub 10–12 isendit.
Jahindusspetsialist ei välistanud, et Valgjärvele võib olla liikunud pesakond, kes elutses varasematel aastatel naabervallas Kõllestes, täpsemalt Karilatsi lähistel.
Üksikuid teateid koduloomade murdmisest on tulnud veel Põlvamaalt Räpina kandist ning Valgamaalt Jõgeveste piirkonnast.
Hundid ründavad koeri
Möödunud nädalal kirjutas Tartu Postimees, et hundid käituvad Tartu- ja Jõgevamaal korralikult ning koduloomi sute tõttu hukka saanud ei ole. Sama seis on neis maakondades ka praegu, kinnitati keskkonnaametist.
Kahes maakonnas on suvest teada üksnes kaks huntide rünnakut koerte vastu. Möödunud nädalal saabus Tartu vallas Tammistus ühele hoovile hunt, haaras hammastega väiksema koera seljast ning jooksis minema. Lemmiklooma pole paraku enam nähtud.
Augustikuu keskpaigas ilmus susi ühele koduõuele Jõgeva vallas, kus ta küll pures koera, kuid pererahva kiire sekkumise tõttu metsloom põgenes ning lemmikloom jäi ellu.