Vambola Paavo: rongireisija väärib paremat

Vambola Paavo Foto: SCANPIX

Rohkem kui aasta on möödas Tartu ajaloolise vaksalihoone avamisest. Pilkupüüdev rajatis elab tavapärast elu, ent paraku poolikult. Seest näib kõik tore ja kena. Peale tualettide, piletimüügiautomaadi ning lehekioski pole aga suurt midagi. Ehkki ju võiks. Tühi ruum ootab siiani täitmist.

Tartu linnapea Urmas Kruuse tegi mõni aasta tagasi paar korda kõvemat häält ja vibutas ärimees Rein Kilgi poole näppu, ent hüüdmiseks see jäigi. Reformierakond polnud rohkemaks suuteline.

Vaksal elab siiani poolikut elu. Mõni kuu tagasi lugesid ja nägid tartlased leheveergudel suurejoonelist kavandit vaksaliesise platsi muutmiseks. Kaunis allee koos skulptuuride ja pinkidega pole paha, ent igapäevast rongikasutajat lohutab see vähe.

Kui majanduses oleksid head ajad, võiks kavandiga nõustuda, praegust seisu arvestades aga on udupeen plaan liiast. Rohkem tuleks mõelda praktilisele küljele: kuhu jätta auto, et kasutada reklaamitud «pargi ja sõida»-teenust. Praegu valitseb jaamahoone ümbruses parkimise osas määramatus.

Tallinna lähiümbruses sõidavad pilkupüüdvad oranžid Stadleri elektrirongid ning rahvas on rahul. Varsti tuhisevad Elektriraudtee kiirrongid Tartust Tallinna. Aega on selleni jäänud viis kuud, aga küsimärke on palju. Tartu linnavõimul on viimane aeg midagi ette võtta Eesti kahe suurema linna vahelises liikluses.

Bussiga sõitmine on anakronism ning selleks see jääbki. Kes viitsib kaks ja pool tundi mööda närvilist ja hullumeelset teed loksuda, kui rongiga saab kiiremini.

Elektriraudtee kommunikatsiooni- ja müügijuht Norbert Kaareste kinnitas siinkirjutajale mõni nädal tagasi, et Tartu-Tallinna-Tartu liinil tuleb uuest aastast kaheksa väljumist päevas. Tore. Lisaks Valga suunal viis ning Koidulasse ja Jõgevale kummassegi kolm väljumist. Kas Tartu vaksal on selleks valmis? Praegust asjade seisu arvestades kaugeltki mitte.

Praegune linnavõim tegeleb pisiasjadega, samal ajal kui pealinnas langetatakse olulisi otsuseid. Tartu abilinnapea Karin Jaanson võitles omal ajal välja lennuühenduse Riia ja Tallinnaga. Kui AirBaltic ja Estonian Air sulgesid kulude optimeerimise nimel liinid, taandus Tartu provintsiks. Urmas Kruuse appihüüded jäävadki kõrbe, sest neid ei kuule Tallinnas keegi!

Mul töötavad päris head tuttavad nii Riias kui Tallinnas lennunduses ja nende üldine hinnang Tartu tegevusetusele on sarkastiline: jäätegi provintsiks, sest Eestis on üks sihtkoht ja see on Tallinn. Kas Kruuse ja kompanii loodab, et siit hakatakse kunagi veel Euroopasse lendama? Lähiajal kindlasti mitte.

Tark mees panustab tulevikus rongidele. Kui Tartust jõuab tulevikus Ülemistele ekspressrongiga tunni ja neljakümne viie minutiga, oleksid Sebe täistunniekspressid tühjad ja firma pakiks kõrgete piletihindadega pillid kotti. Rahvas eelistaks kiiret ja mugavamat kiirrongi. Mitte kusagil Euroopas pole buss seni suutnud rongiga võistelda.

Elektriraudtee peab läbirääkimisi omavalitsustega uuest aastast kehtima hakkavate sõiduplaanide koostamiseks. Viimane aeg oleks Tartulgi sõna sekka öelda ja meile sobivad rongide väljumisajad välja kaubelda.

Kurb on see, et ei suudeta aru saada, mis on rong ja milline on tema eelis teiste transpordiliikide ees. Varsti on valimised ning kui praegused mehed kavatsevad uuesti kandideerida, siis soovitan valijatel kindlasti neid pommitada küsimusega: mida nad kavatsevad teha transpordiühenduse parandamiseks?

Meil kõigil on õigus teada, mida on võimulolijad teinud selleks, et uuel aastal kiiremini jõuda Tallinna, Koidulasse või Valka.

Kui Tartust jõuaks Ülemiste jaama tunni ja 45 minutiga ning seal oleks vastas Tallinna lennujaama vedav buss, siis saaksime probleemideta lennukitele ja kindlasti kasvaks Tartust ja Lõuna Eestist rongireisijate arv. See annaks edaspidi võimaluse rongifirmalt uusi, paremaid sõiduaegu välja kaubelda.