Tõmbekeskustest tähtsamad on rahakott ja teenused

Tartu, Elva ja Alatskivi või Kallaste ümber peaks tekkima kolm suurvalda. Illustratsioon: Siseministeerium

Regionaalminister tutvustas läinud kolmapäeval tõmbekeskusi, mille ümber peaksid peagi koonduma praegustest suuremad omavalitsused. Järgmisel päeval hakkas Nõo vallavalitsus kolima, kuid see pole märk haldusreformi algusest Tartumaal.

«Varsti hakkab vallamajas ringi jooksma sada last,» selgitas Nõo vallavanem Rain Sanger­­nebo. «Meie põhikoolis läheb lahti remont, sellepärast teeme lastele siin ruumi.»

Nii ei vaata Nõo vald veel sugugi Tartu või Elva poole, mis on koos Alatskivi või Kallastega Tartumaa väljakäidud tõmbekeskused. Regionaalminister Siim Kiisleri algatatud omavalitsusreformi «Tõmbekeskuste Eesti» tulemusel peaks Tartumaal olema 2017. aastal praeguse 22 omavalitsuse asemel neli suurt: Tartu linn ning Elva, Tartu ja Alatskivi või Kallaste ümber koondunud kolm suurt valda.

«Suured otsustajad on ilusa eesmärgi püsitanud – teha Eestis 226 omavalitsuse asemele 60. Oleme jälle plaanimajanduses tagasi,» märkis Rain Sangernebo. «Kuid pole teada, missugune on uute suurte omavalitsuste rahastamine ja funktsioonid.»

Raha ja ülesanded

Ka Tartu linnapea Urmas Kruuse on haldusreformi suhtes skeptiline. «Minister tegeleb asendustegevusega, piiride joonistamine ei aita,» ütles Kruuse. «Haldusreformi sisu on omavalitsuste rahastamine ning teenused, mida kodanik peab kodukohas kätte saama.» Ta lisas, et vallad on ju väga erinevad, Piirissaarelt ei saagi nõuda samu teenuseid nagu näiteks Tartu linnalt.

Regionaalminister Siim Kiisler polnud etteheidetega päri. «Meil on moodustatud kolm töörühma, mis tegelevad kohaliku demokraatia küsimuste, omavalitsuste ülesannete ja rahastamisega,» kinnitas ta. «Aga on selge, et ajakirjanduses pälvib kõige rohkem tähelepanu füüsilise liitumise võimalikkus.»

Peale selle valdade-linnade ülesanded ministri sõnul praegu vähenevad, sest omavalit-sused on väiksed ja killustunud.

«Gümnaasiumiharidus koon­­dub vaikselt riigi kätte, ka näiteks lastekaitses tugevneb riigi roll. Viimane päris kurioosne asi on see, et riigi suurim omavalitsus soovib kohalikud teed anda riigi hallata,» ütles Siim Kiisler. «Nii võib elu olla kergem, kuid nõnda läheb ära ka otsustusõigus, võimalus protsesse mõjutada ja osa eelarvelisest rahast.»

Raha rahaks, lähme tõmbekeskuste juurde tagasi. Kas Nõo valla tõmbekeskus on Elva või Tartu? «Tartu ümber koondudes oleks väga vahva elada,» kostis Rain Sangernebo. «Elva ümber oleks kah tore elada. Aga kui omavalitsuste rahas­­tusmudel jääb pärast reformi samaks, siis ma küll ei kujuta ette elu Kagu-Tartumaal. Mis saab siis Mäksa ja Võnnu vallast?»

Tema arvates sobiks Tartumaale üks suur vald. Äärmisel juhul võiks olla kaks suurt valda, üks ühel ja teine teisel pool Emajõge, siis tekiks kaks enam-vähem võrdset omavalitsust.

Maavanema ettepanek

Ka Laeva vallavanem Kalev Kurs ja Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov on seda meelt, et Tartumaal võiks olla kaks suurt omavalitsust: Tartu linn ja Tartu suurvald, praegustest valdadest ja väikelinnadest saaksid suurvalla osavallad. Sellise ettepaneku tegi regionaalministrile ka Tartumaa Omavalitsuste Liit.

Tartu, Elva ja Alatskivi või Kallaste ümber koonduvate omavalitsustega Tartumaa pakkus regionaalministrile välja Tartu maavanem Reno Laidre. Miks eelistas regionaalminister maavanema seisukohta? «Omavalitsusliidu kava oli veelgi radikaalsem, vaid kaks omavalitsust,» vastas Siim Kiisler. «Ühtpidi oli omavalitsusliidu ettepanek justkui eriarvamusteta, kuid hiljem hakkasid lisanduma lahknevad seisukohad. On hea, et maavanem pakkus kompromissi. Meie huvi on, et sellele ettepanekule oleks võimalikult lai toetus.»

Paraku pole haldusreformil täit toetust valitsuses. «Jah, valitsusliidu kahe erakonna vahel on selles osas olnud eriarvamusi,» möönis regionaalminister. «Aga riigikogu kõik neli erakonda toetasid ühinemistoetuste suurendamist. Seega tahavad kõik neli erakonda, et omavalitsused oleksid praegustest suuremad ja tugevamad.»

Ta selgitas, et valitsuse kahe erakonna vahel käib vaidlus selle üle, kui suur on ühinemisel vabatahtlikkus. «See oleks kompromiss, esmalt pakuvad maakonnad välja tõmbekes-kused, mille suunas ühineda,» ütles Siim Kiisler. «Siis otsustavad omavalitsused ise, kellega ühinevad. Seda ei ütle valitsus.»