Urmas Kruuse: linlasi kaasav eelarve viib head mõtted ellu

Urmas Kruuse Foto: Margus Ansu

Mõned päevad tagasi kuulutasime Tartus välja ideede kogumise, kuidas paigutada 140 000 eurot uues linnaeelarves nii, et see vastaks kõige enam tartlaste soovidele.

Kui küsida linnaelanikelt, kui aktiivselt ja elavalt nad mõtlevad kaasa iga-aastasele linnaeelarve koostamisele, siis valdavalt teatakse sellest väga olulisest protsessist üsna vähe. Nüüd soovime seda muuta ja panna tartlased rohkem kaasa mõtlema linna raha kasutamises. 

Esimese Eesti linnana alustab Tartu sel aastal linnakodanikke kaasava eelarve koostamisega. 

Mõte sellest rohkem kui tuhandes maailma linnas teostatavast protsessist hakkas Tartus idanema juba paar aastat tagasi ja nüüdseks on põhjalikud ettevalmistused tehtud. Oleme korraldanud mitmeid seminare ja tuliseid arutelusid ning valmis esimeseks katseks. Neil päevil alustasime linnakodanikelt ideede kogumist. Summa, mille üle linlased saavad otsustada, on 140 000 eurot (kroonides on see üle kahe miljoni!).

Eelarve koostamisel saavad osaleda kõik tartlased, kas siis üksi või koos oma vabakonnaga. Oleme selle protsessi kavandanud võimalikult lihtsa ja kõigile kättesaadavana. 

Ettepanekute kogumine algas 21. augustil ja kestab 10. septembrini. Idee elluviimine peab mahtuma etteantud summa piiridesse ja olema teostatav 2014. aasta jooksul. 

Ootame mõtteid, mis rikastavad meie linnakeskkonda ja teevad heameelt võimalikult paljudele tartlastele. Kõiki esitatud ideid hindavad eksperdid ning seejärel pannakse need rahvahääletusele. Seega teevad otsuse tartlased ise. Võidutöö(d) kinnitab volikogu koos linnaeelarve vastuvõtmisega detsembris. 

Tartu on väga kiirelt arenev ja erksa mõtteviisiga kodanike linn, kuid kõik head ideed ei mahu linnaeelarvesse. Siin ongi heaks abimeheks elanikke kaasav eelarve koostamine, millesse iga linlane saab teha ettepanekuid Tartu elukeskkonna paremaks muutmiseks. 

Olgu siis uue mänguväljaku, puhkeplatsi, purskkaevu või kunstiinstallatsiooni rajamiseks, sisehoovi korrastamiseks või mis tahes muuks tegevuseks. Tegemist peab olema eelarve mõttes investeeringuga, mitte kultuuriürituse korraldamise või toetuse maksmisega. 

Tartu on rahajagamisel ka siiani püüdnud arvestada linna huvirühmade soovide ja ootustega. Näiteks paigaldati sel kevadel Supilinna seltsi algatusel ja linna rahalisel toel Emajõe kaldapealsele külakiik, millest on selle linnaosa elanikel palju rõõmu. 

Selliseid toredaid algatusi võiks nimetada teisigi. Linlasi kaasav eelarve on nüüd üks võimalik koht, kust oma heale ideele rahalist tuge saada ja mis annab võimaluse ideed reaalsuseks muuta. 

Mul oleks eriti hea meel, kui oma ideid esitaksid ka päris noored tartlased ja selliste linnaosade ühendused, mille häält pole seni eriti kuulda olnud. Miks mitte ei võiks tuua võidutöö midagi uut just Annelinna, Ihastesse või Aardlasse.  

Pean kodanikke kaasava eelarve juures kõige olulisemaks seda, et linlastel on võimalus ise ideid pakkuda, nende üle arutleda ja lõpuks välja valida see investeering, mis tundub neile endile kõige olulisem. 

Loodan, et eelarve arutelud lähendavad kodanikke ja linnavõimu ning annavad linlastele parema arusaamise eelarve koostamise võimalustest ja põhimõtetest. Teiste linnade kogemused on näidanud, et osalemine linnaelanikke kaasava eelarve projektis toob inimesed rohkem kaasa mõtlema ja rääkima ka muudes linnaelu küsimustes. 

Tartlasi kaasavat eelarve koostamist võib sel aastal nimetada katseprojektiks, kuid loodan väga, et see õnnestub ja sellest kujuneb iga-aastane eelarve koostamise osa. 

Linn saab ja peab linlast tema heades ideedes toetama ja julgustama. Loodetavasti kohtuvad sellises eelarve koostamise protsessis head ideed, elavad arutelud ning soovid oma linna heaks midagi konkreetset ära teha.