Enriko Talvistu: tasuta soovitus valimislubadusteks

Enriko Talvistu

FOTO: Pm

Tartu jagunemine kolmeks, mitte ainult jõega, vaid ka raudteega jagatult, on olnud probleem tegelikult juba sadakond aastat. Alles viimastel aastatel on see aga seoses Maarjamõisa kliiniku, ülikooli õppehoonete ja Lõunakeskust ümbritseva kaubandusega teravamalt päevakorrale tõusnud. 

Ikkagi on linnaplaneerijatel põhiteemaks elu tagasitoomine kesklinna, mis iseenesest on igati tänuväärne mõte. 

Aga jutlustada kogu aeg sellest, et 20–30 protsenti tartlastest elab Annelinnas või kusagil selle ümber (teadmata täpseid piire, millest on jutt ning milliseid teid pidi liiguvad sealsed elanikud argipäeval), on praeguste linnaplaneerijate pärusmaa, mille tulemusena räägitakse eriti autoliiklusteedest.

Mina olen jõe paremkalda elanik ning vasakkaldale liigun vaid äärmise vajaduse korral. 

Andeks, ülejõelased, aga pindalalt on suurem just paremkallas ehk kesklinnast Ränilinnani ulatuv piirkond. Mis siis, et vaid suures osas eramajad. Kui kokku võtta, siis aga enam kui Annelinn. Vasakkaldale meelitab mind vaid sotsiaaltõend vastavast ametiasutusest ning kahjuks ka matused.

Vaja oleks uut ideed

Olukorras, kus enamikul erakondadest napib Eestimaa pindalal tegutsemisruumi, võiks ju soovitada lihtsaid nippe. Siinkirjutajale on samuti tehtud mõningaid ettepanekuid kandideerimiseks. Aga olen suutnud nendest loobuda, kuna mind huvitab ennekõike linnakodanike hüvang. 

Ega siis reformilik linnavalitsus ju ometi halvasti pole toimetanud ning egas juurdetulevad halvemini mõtle. Tartu pole õnneks Tallinn, kus tasuta linnatranspordiga saab kõik hääled kätte. Siin on vaja mingisugust uut ideed.
 

Hetkel räägivad kõik «politoloogid» teemal, et kõik jääb samaks ning valimised võidetakse vaid poliittehnoloogiaga. Usun siiski, et on ka ideid, mis peaks sellel või teisel erakonnal olema elanikkonna suhtes veduriks. 

Enamasti tegelevad erakonnad ju linna elukeskkonna kujundamisega, millest suurema osa võtab planeerimine. 

Loomulikult on olemas lasteaiakohad ja koolivõrk, on maamaksud ja sotsiaalkorterid. Viimased aga on ühes voos Tartus justkui lahenduse leidnud. Välja arvatud küsimuse püstitus linna laenurahaga ehitatud üürikorteritest, nagu on juba sada aastat Viinis on tehtud, aga siin sõidab vist esimesena kohalt savisaarlik Tallinn ning Tartu alles ootab oma aega.

Ootaks aga selgemaid seisukohti linna maapealsete kommunikatsioonide ehk liikumisvõimaluste kohta. Ammu pole uudiseks, et meie ülikooli kaalukam osa koos meditsiini ja muude õppeasutustega (nagu meditsiinikool või ka tulevane Tamme gümnaasium) on liikunud kesklinnast Maarjamõisa taha. 

Neid ühendavad aga kesklinnaga endiselt vaid Riia tänava raudteesilla alune kurk ning tuultele avatud Näituse tänava hädine ülesõit, mis praegusel kujul on jalakäijatele ja jalgratturitele veelgi nirumad.

Olukorras, kus enne kohalikke valimisi teevad erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid omi pakkumisi, oleks igati meeldiv, kui see üldsõnalisuse kõrval päädiks ka millegi konkreetsega. 

Igati mõistetav ju, et Idaringtee sillaehitus viiakse lõpuni ning autovoogude taltsutamiseks kavandatakse Tuglase või Ropka silla ehitust. Ent siinkohal ootaks kergliiklusele midagi enamat kui vaid häguste piirjoontega rattateede mahajoonistamist lumistele tänavatele.

Paralleel Riia tänavaga

Kulla tulevased raehärrad, liigutage ometigi oma halle ajurakke ja teid teenindavate linnavalitsuse osakondade potentsiaali teemal ühest kergliiklusteest ülikooli Chemi-cumist, Physicumist, Tamme gümnaasiumist, meditsiinikoolist, tulevasest ajalooarhiivist, Biomeedikumist, Maarjamõisa kliinikust ja polikliinikust (jätame Lõunakeskuse ärihuvid esialgu mängust välja) üle Puusepa tänava ja Väikese kaare, Vambola ja Vanemuise tänava vahel üle raudteesõlme (mida meil sellises laiuses tegelikult ju vaja enam ei ole) Vanemuise teatrihoonete, ülikooli õppehoonete, muuseumite, ülikooli raamatukogu ning kesklinnani välja. 

Sellest peab saama piki Vanemuise tänavat nüüdisaegse liikluse paralleel Riia tänavaga.
 

Alles see oli, kui Vanemuise tänava algusots oli ühesuunaline. Siis tehti see taas kahesuunaliseks. 

Praegusaeg nõuab aga, et kogu Vanemuise tänav oleks ühesuunaline ning jagaks oma pinda jalakäijate ja kergliiklusteega. Ja seda üha häälekamalt. Vaadake, linnahärrad, mis sünnib meie Euroopa lähiümbruskonnas, või te olete pimedad.

See kergete, laugjate tõusudega metallist sild üle raudtee Vanemuise ja Vambola tänava vahel pole maksumuselt võrreldav Vabaduse või Idaringtee sillaga. Lisada võiks veel ju sillagi Tõnissoni ja Tervishoiu tänava vahele ning tunnelid kahele poole Riia tänavat, olemasoleva raudteesilla kõrvale.

Kulla mehed ja naised, kui te eelkirjeldatud ja vabalt kasutamiseks antud ideega valimislubadustes välja ei tule, siis mis pehmete väärtuste nimel, et parandame keskkonda, suhtlemist, arusaamist jne, ma üldse valima lähen.

Tagasi üles