Marko Matvere pliiatsitöid näeb Luunjas

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Matvere kolm joonistust: õde-venda Saalomoni saartelt, Vanuatu naine ja Indoneesia naine Jaava saarelt.
Marko Matvere kolm joonistust: õde-venda Saalomoni saartelt, Vanuatu naine ja Indoneesia naine Jaava saarelt. Foto: Margus Ansu

Luunja mõisapäevade ajal vallamajja üles seatud Marko Matvere joonistuste näitus on pälvinud sadade vaatajate tähelepanu. Piltidel on lõunameresaarte melaneeslased, aga ka indiaanlaste järeltulijad Andidest.

Marko Matvere pildid on sündinud ümbermaailmareisil või nagu ta ise ütles, et joonistas need maha fotodelt läpakaekraanil, kui lebas Nordea kois ning juhtus vaikne ilm olema.

«Paluda metslasel kaks tundi liikumatult istuda, oleks pisut palju tahta olnud ja ega mul endalgi sellist aega tekkinud,» märkis ta. «Oma kunstikooli ajast mäletan, et liikumatult istuvatel modellidel on üsna ilmetud, tardunud näod. Aga tänapäeva digitaalfotograafia annab võimaluse emotsionaalsete portreede loomiseks.»

Matvere sõnul olid eksootilised jalutuskäigud arhailistes, kogukondlikus korras funktsioneerivates metsa- ja rannakülades ta jaoks tolle reisi tipphetked.

«Oma naljakalt tahumatute näojoonte ja lihtsameelselt koomilise maailmavaatega võluvad need inimesed ära iga lääne inimese,» märkis ta.

«Muidugi oleks võinud ka mälu järgi joonistada, aga siis ei oleks tulnud kujutised reaalsete inimestega eriti sarnased.»

Marko Matvere ütles veel, et suuremad, A3 formaadis portreed on tal kodus tehtud ning lisas, et kunstikooli-aja ja Luunja näituse vahele on jäänud 25 aastat. «Vahepeal pole ma sellega üldse tegelenud, aga joonistamine annab üllatavalt terava naudingu!» lausus ta.

Suur publikuhuvi

Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse direktor Toomas Aru meenutas, et näituse avamispäeval, 9. augustil vaatas pilte sadakond inimest ning laadapäeval oma kakssada.

Vahepealsetel nädalatel on näitust näha saanud tööpäeviti kella 8 – 17-ni, mil vallamaja on avatud ning neilgi päevadel ei ole vaatajaist puudus olnud.

«Ma mõtlen nüüd, et kui leidub kaugemaid huviliste gruppe, kes tahaksid Luunjat külastada näiteks nädalavahetustel ja ka Marko pilte näha, siis saame vallamaja uksed neile spetsiaalselt lahti teha,» ütles ta ning soovitas enne tulekut Luunja kultuurimaja kodulehelt kontakte vaadata ja oma saabumisaeg täpselt kokku leppida. Näitus jääb avatuks kuni 19. septembrini.

Toomas Aru on väga uhke selle üle, et Marko Matvere joonistuste originaale ei ole kuskil Eestis veel esitletud ning et Matvere nõustus neid just Luunjasse tooma.

«Tõsi – Nargenfestivali ajal Naissaarel on neid joonistusi tänavu siiski nähtud, kuid nood seal olid enne arvutisse tõmmatud ja siis välja prinditud,» rääkis Aru. «Originaalid on midagi muud. Neil on joonistaja isiklik käepuudutus ja suhe portreteeritavasse vahetult tajuda.»

Kunstikooli põhi

Aru ütleb, et ta on ise Pärnu poiss nagu Matveregi ning seepärast teadis, et Matvere joonistamisoskus põhineb Pärnu kunstikooli väga tublil lastetoal.

«Tal on hea käsi, vaadake – on ju fenomenaalne,» ütleb Aru.
Matvere õppis Pärnu kunstikoolis aastatel 1984 – 1986.

Toomas Aru rääkis veel, et näituseidee õnnestumise taga on tegelikult mittetulundusühingu Münnichi eestvedaja Sven Śoisi head isiklikud suhted Marko Matverega – Matvere oli niigi juba kutsutud Luunja mõisapäevadele koos Margus Põldsepa ja Jaanus Jantsoniga melanhoolseid meestelaule laulma. Seda teades, asus Toomas Aru uurima Matvere piltide Luunjasse toomise võimalust ning nii see läks.

«Näituse avamisel oli autor isiklikult kohal, rääkis tund aega oma joonistustele saateks ümberilmareisi lugusid ja vastas kohaletulnute küsimustele,» meenutas Aru.

Matvere ise on lõunamere inimesi portreteerides leidnud, et täpselt samamoodi – kogukondades ning metsa- ja rannakülades – elasid ju ka eestlaste esivanemad mõnisada aastat tagasi. «Kui vaadelda esimesi must-valgeid fotosid Eesti talupoegadest, on sarnasus rabav,» kirjutab ta näitust sissejuhatavas tekstis.

Toomas Aru ütles lõpuks, et Luunja mõisapäevi on põhjust tagantjärele meenutada veel sellegipärast, et nüüd on saanud kaante vahele mõisapäevadel esietendunud Üllar Saaremäe lühinäidendi «Münnichi monoloogid» tekstiversioon «Mina, Münnich».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles