Noorteprojektist jäi maha linnamööbel

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ja Bukaresti noored arhitektid ja maastikuarhitektid mõtlesid välja ja ehitasid valmis hulga mööblit, mis jääb noortele kasutamiseks Anne noortekeskuse juurde.
Tartu ja Bukaresti noored arhitektid ja maastikuarhitektid mõtlesid välja ja ehitasid valmis hulga mööblit, mis jääb noortele kasutamiseks Anne noortekeskuse juurde. Foto: Anni Nöps

Üheksa rumeenlast tulid nädalaks kodumaa suvekuumuse eest Tartu jahedusse varju, et oma kodusest Bukarestist niivõrd erinevat linna lähemalt uurida ja siia ka oma märk maha jätta.

Noortevahetusprojekt «Tarbuk» andis nädalaks tegemist 18 noorele, neist pooled siitsamast Tartust ja pooled, nagu juba öeldud, Bukarestist. Kõiki ühendavaks lüliks oli nende valitud eriala: arhitektuur või maastikuarhitektuur.

Maastikuarhitekt ja osaleja Gen Mandre rääkis, et Linnalabori kirjutatud projekti eesmärk on tuua kokku kahe täiesti erineva kultuuriruumi noored, et nad saaksid ka üksteiselt midagi uut õppida.

Õpiti linna tundma

Selleks, et nad Tartut lähemalt tundma õpiks, käidi mitmel ekskursioonil, kus giidid rääkisid hoonetest ja nende ajaloost. Ära näidati kõik linna huvitavamad kohad ja kogu seltskonnaga roniti ka Kasekese katusele.

Noori nägi eelmisel nädalal mitmel puhul Tartu avalikel üritustel tegutsemas. Nad käisid kaubamaja juures kollases suvetelgis linnateemalisi mänge mängimas, korraldasid Genia-listide klubis seminari «Milline linn sind inspireerib?» ja näitasid reedel Emajõe festivalil enda tehtud mööblit, mida igal vabal hetkel Lille maja juures ehitati.

Andreea Lipan Rumeeniast rääkis, et kodumaal tegutsevad nad kõik organisatsioonis Ko-munitas Association, mis muu hulgas teeb programme lastele linna ja selle toimimise selgitamiseks ning kaudselt ka nende aktiivsuse ergutamiseks.

Näiteks rääkis ta, kuidas klassitäiele lastele antakse ametid nende enda välja mõeldud linnas – kellest saab linnapea, kellest suurettevõtja, kes on lihtsalt elanik. Seejärel paisatakse nad olukorda, kus linn annab mänguväljakuks plaanitud maatüki hoopis ettevõtjale ehitamiseks, ning koos mängitakse läbi kõik võimalikud olukorrad, muu hulgas ka protestid ja miitingud ning linnavalitsuse reageering neile.

Lipan ütles, et selline läbimäng annab noortele ühest küljest teadmise, kuidas asjad toimivad, teisest küljest aga ehk ka julgust tegutseda, kui sellised olukorrad tekivad päriselus.

Mööbel jääb noortele

Tartusse jääb külalistest maha hunnik õuemööblit, mis on tehtud peamiselt vanadest rehvidest ja leiab endale koha Anne noortekeskuse juures.

«Me lähenesime teise nurga alt,» rääkis Mandre, et eesmärk ei olnudki teha lihtsalt laudu ja toole, vaid mitmeti kasutatavaid esemeid. Kõik disainid mõtlesid noored välja ise ning veetsid terve nädala vabad hetked neid teoks tehes.

Lihtsalt kättesaadavate materjalide ja kergete disainide kasutamisel on oma mõte. «Võibolla see inspireerib kedagi neist noortest, kes seal käivad, ja ta hakkab ise midagi tegema,» lootis Lipan.

Praegune projekt nägi ette vaid rumeenlaste Eestisse tulekut, kuid külalistel on plaanis kirjutada ka vastuprojekt, et tartlased saaksid minna vaatama Bukaresti, mis oma umbes kahe miljoni elanikuga tegutseb ja toimib hoopis teisiti kui selle kõrval imepisike Tartu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles