Arstid ootavad lapsi hambapäevale

Pille-Riin Raudsepp ja tema tütar Marta teavad, et kui mõnel linnaskäigu päeval on suhkruvatti juba söödud, siis natukese aja pärast jäätist ja limonaadi enam juurde ei lunita.

FOTO: Anni Nöps

Kui kolme ja poole aastane Marta mänguväljakul ringi jooksmisest tüdineb ja ema sülle vupsab, naeratab ta talle kõige ilusamat naeratust, mis tal on. Tüdrukul on kikud üksteise kõrval reas nagu pärlid.

Ema Pille-Riin Raudsepp ütleb, et oma lapse hammaste eest hoolitsema hakkas ta juba siis, kui esimesed hambad lõikusid – umbes kuuekuuselt.

«Kasutasin pehmeid, beebidele mõeldud näpuharjasid,» rääkis ta. «Martale meeldis see puhastamise protseduur väga, sest igemed ju sügelesid ja näpuharjad on väga head igememasseerijad.»

Pille-Riin Raudsepp teab, et oma lapsepõlves ta sellist tähelepanu iseenda hammastele ei saanud. Hammaste korrapärast harjamist hakkasid tema vanemad õpetama ja nõudma vahetult enne kooliminekut.

«Nüüd tütart kasvatades ei lähe mul meelest aga ühe mu tuttava hambaarsti ütlemine, et kui suudan hoida oma lapse hambad terved kuni kooli alguseni, olen väga palju tema tervise heaks ära teinud,» rääkis ta.

Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige Marek Vink on praktiseeriv arst, kes suurepäraselt teab, et mitte ükski laps ei taha katkisi ja koledaid hambaid, ning seepärast tuleb tervetest hammastest just lastega rääkida ja nii vara kui võimalik.

«See, et hambaid tuleb päevas kaks korda pesta, ning see, et piimahambad on sama tähtsad kui jäävhambad, ei ole kellelegi enam uudis,» sõnas Vink. «Aga uudis võib olla see, et pelgalt suuhügieenist hammaste korrashoiuks ei piisa.»

Tartu kaubamajas plaanitakse sel reedel ja laupäeval multikategelase Jänku-Jussi abiga rääkidagi lastele hoopis suhkrukellast ehk sellest, et söögikordade vahele peab jääma vähemalt kolmetunnine paus ning et janu kustutamiseks on sobilik juua vaid vett.

«Eesmärk on kasvatada suhu hambasõbralik bakterifloora, luua sinna keskkond, kus hambad saavad terved olla,» selgitas Vink. «Söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida. Kui seda aega aga ei teki, jäävad suhu need bakterid, mis suudavad elada vaid happlises keskkonnas, ning hambad hakkavadki sõna otseses mõttes kõdunema.»

Küsimuse peale, miks toidukordade mitmetunnistest vaheaegadest ei ole sama jõuliselt räägitud varasemate põlvkondade lastele, vastas Marek Vink, et Eesti inimesed ei ole kunagi varem elanud nii magusalt nagu praegu.

«Niipea kui laps ulatab külmkapi ust lahti tegema, leiab ta selle alumiselt riiulilt mahla- või limonaadipudeli,» vastas ta. «Ja suure vea teevad lapsevanemad sellega, et nad tööle minnes unustavad kommikausi laua peale, öeldes, et ega nende laps palju komme söö, vaid paar-kolm tükki päevas. Selgi juhul satuvad need maiustamised aga paratamatult ajale, mil hambad peaksid happerünnakust puhkama.»

Dr Vink lisas, et aeg-ajalt võiks lastele lubada kommipäevi, mil neil on voli süüa magusat järjest nii palju, et maa must – näiteks mõnel sünnipäeval. «Aga viis päeva nädalas, mis laps koolis käib, peab sülg saama toidukordade vahel oma tööd teha,» rõhutas ta.

Kolme ja poole aastase Marta ema Pille-Riin Raudsepp ütleb, et magusasöömisega oskavad nemad piiri pidada juba küll. Ainult vanaemale olevat seda keeruline selgeks teha, miks külla tulles kommi kaasa võtta ei maksa. Vanaema mäletab hästi aegu, mil lapsele poest «midagi head» saada oli üsna keeruline, ning tahab, et lap­­selapsel elu magusam oleks.

Hambaarstinõu

• Reedel, 23. augustil kell 12–17 ja laupäeval kell 12–16 on lapsed ja nende vanemad oodatud Tartu kaubamajja, kus räägitakse tervetest hammastest.

• Õige koha leiab silkava Jänku-Jussi ja õhupallide järgi.

Tagasi üles