Öölaulupeole kogunes paarkümmend tuhat inimest

Öölaulupidu.

FOTO: Margus Ansu

Esmaspäeva õhtuks oli Tartu lauluväljak puupüsti täis ja liikumiseks ruumi ei jagunud. Öölaulupidu «Järjepidevus» tõi kokku paarkümmend tuhat noort ja vana.

Öölaulupeo meediajuhi Ave-Marleen Rei sõnul oli peole tulnuid ligikaudu 25 000, ehkki lauluväljak mahutab tegelikult 15 000 inimest. «Keegi ei osanud arvata, et kohale tuleb nii suur rahvamass,» ütles ta.

«Kindlasti oli paljudel inimestel ebamugav, sest ruumi polnud, kuid siiski oli tunda ülevat meeleolu ja see oligi ju kõige olulisem,» lausus Rei.

Meediajuhi sõnul ei lastud tõepoolest ühel hetkel enam inimesi väljakule. «Turvakaalutluste tõttu lasti nii palju inimesi sisse, kui välja läks,» selgitas ta. Rei lisas, et kindlasti tekitas see ebamugavusi, kuid seesuguses rahvamassis oli see mõistlik lahendus.   

Kontsert koosnes kolmest osast: «Tartu tervitab», «Laulva revolutsiooni lapsed» ja «Järjepidevus». President Toomas Hendrik Ilves pidas kõnet kella ühe ajal öösel. Ta ütles, et eesti rahval on soov pürgida parima poole ning seetõttu oleme tahtnud ja tahame olla vabad.

Korraldaja Margus Kasterpalu sõnul oli kontsert mõeldud pigem kaasalaulmiseks, siiski oli rahva seas mitmel korral kuulda nurinat selle üle, et osa laulude sõnu ei näidatud ekraanil. Ka laulikus polnud paljusid laule.

Meediajuht Ave-Marleen Rei sõnul oligi see nii mõeldud. «Laulikus olevad laulud olid korraldajad välja valinud ja neid peeti kõigile laulmiseks sobivaks,» selgitas ta ja lisas, et osa laule oligi mõeldud pigem kuulamiseks.

Öölaulupeole tulnud Tartu Ülikooli tudeng Andrei Svištš arvas, et valgusemäng ja esinejate rohkus tagasid ürituse mitmekesisuse ja ühtse hoolivusenoodi. «Ehkki tudengite kevadpäevadel toimub samasuguses stiilis isamaaline üritus kord aastas niigi, oli hea meel, et korraldajatel oli selleks korraks nii mõnigi trump,» rõõmustas ta.

«Enda sündimise peale üritus mind mõtlema ei pannud ja hoolimata sellest, et ma austan ajalugu, ei meeldi mulle toppama jääda,» ütles Svištš.

Tema sõnul on Eestil vaja leida mingisugune uus väljund ja missioon, mille poole püüelda ja mis viiks meid ühtsena edasi. «Sellised üritused aitavad meelde tuletada, et lisaks oma igapäevastele toimetustele võiks meil olla ühine eesmärk,» sõnas Svištš.

Lauluvalikut ilmestas foto- ja filmimaterjal 1988. aasta olulisematest sündmustest. Kontserti saatev videolahendus oli suurim, mida seni Eestis nähtud, selle värviküllased ja kaunid elemendid panid paljud inimesed ahhetama. 

Tagasi üles
Back