Tartu naised on laisavõitu uuringulkäijad

Radioloog Sulev Ulp seisab koos õdede Karine Tiigi ja Ele Virolaineniga mammobussi ees. Bussi uksest vaatab välja insener Andrus Aavik. Nad ütlevad, et bussi uksele võib lihtsalt koputada – kui on aega oodata, saab uuringu ette registreerimatagi tehtud. Foto: Kristjan Teedema

Sel ja järgmisel nädalalõpul seisab vähiliidu mammo­buss plaaniväliselt Tartus Lõunakeskuse ees, oodates neid naisi, kes tänavu on rinnavähi sõeluuringule kutsutud, kuid ei ole veel tulla saanud.

Mammobussis töötab Tartu Ülikooli kliinikumi radioloogiakliiniku spetsialistidest koosnev naiskond, kes on otsustanud suvevaheajalgi välja tulla ning just Tartus.

Rinnavähi sõeluuringu Lõuna-Eesti koordinaator Sulev Ulp ütles, et paradoksaalne on see, et just Tartu ja Tartumaa naiste osalus on teiste Lõuna- ja Kesk-Eesti piirkondade naistega võrreldes kõige kehvem.

Näiteks eelmisel aastal oli see protsent Võrus 66, Tartus aga vaid 49.

«Tartu ja Tartumaa naised aga mõtlevad, et kuna kliinikum asub nende elukoha lähedal, siis uuringuvõimalus ei kao terve aasta jooksul kuhugi,» rääkis Sulev Ulp. «Nad lükkavad tulekut muudkui edasi, kuni unustavad. Vahel on nad ka öelnud, et neile ei meeldi haiglas uuringul käia ja eelistaksid bussi.»

Rinnavähk on Ulbi sõnul niisugune haigus, mida varases staadiumis on väga raske kliiniliselt avastada, kuna see ei anna mingeid kaebusi ning seda ei ole ka katsudes tunda, küll aga on seda võimalik pildi pealt üles leida.

Eelmise aasta sõeluuringul uuriti Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Järvamaal kokku 9180 naist, tagasi kutsuti neist 273. Rinnavähk avastati 42 naisel, mis teeb 4,6 juhtu tuhande uuritud naise kohta.

«Oluline on, et ligi 79 protsenti kõigist avastatud rinnavähkidest oli varases staadiumis, ning see ongi see, miks me seda tööd teeme,» sõnas Ulp.

Ulp näitab oma tööarvutis anonüümselt kahte mammo­graafia ülesvõtet. Ühel on kõik normikohane, aga teine ülesvõte, mis tehtud sellestsamast rinnast, on juba tõsiste leidudega. Nende uuringute vahe on mitte kaks, vaid neli aastat, ütleb ta.

«Kui see naine poleks üht uuringukutset tähelepanuta jätnud, oleks tema ravi ja saatus kindlasti kergem kui nüüd,» lausus Ulp, pidades silmas seda, et rinnavähi varajase avastamise uuringutele oodatakse 50–62-aastasi naisi iga kahe aasta tagant.

Radioloogiaõde Ele Viro­lainen lisas meeldetuletuseks, et naised ei kreemitaks end enne uuringut ohtralt ega kasutaks deodorante. Deodorandid sisaldavad raskemetallisoolasid ning kreemid on tihtipeale kehale sädelust jätvad – kõik need osakesed võivad jääda pildile ja näida mikrolubikoldeina.

Naised, kel ravikindlustust pole, on samuti oodatud, aga neile on uuring tasuline ja maksab 28 eurot.

«Kui uuringuvastuses seisab kutse ilmuda lisauuringule, siis seda ei pea kohe traagiliselt võtma,» kordas Ulp. «Enamasti leiame siis, et muutused on healoomulised, või on pildil näha midagi, mis on vaid simuleerinud tuumorit. Kui avastamegi varases staadiumis kolde, saab naise suure tõenäosusega terveks ravida.»

Mammobuss Tartu Lõunakeskuses

• 16. ja 17. augustil kell 10–16 ning 18. augustil kell 11–14.

• 24. ja 25. augustil kell 11–14.

• Etteregistreerimine telefonil 731 9411.

• Kaasa võtta pildi ja isikukoodiga dokument.

• Sõeluuringule oodatakse kõiki aastail 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963 sündinud ravikindlustusega naisi.