Uus anatoomikum sai valmis

Varem oli projektor vaid ringauditooriumis, nüüdsest paikneb see igas õpperuumis. Foto: Kristjan Teedema

Üle 130 aasta vana Tartu Ülikooli õppehoone uus anatoomikum sai äsja valminud kapitaalremondi käigus peale värske väljanägemise ka juurde ruume keldrikorrusel, mis seni kasutuna seisid.

Keldrikorrusel paiknevad ruumid annavad Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna halduri Indrek Zeigi sõnul majale palju kasutuspinda juurde. Seal paiknevad nüüd mitmed tööruumid, majast varem puudunud vaatlusruum laste käitumise uurimiseks ja tudengite ajaveetmise tuba.

Zeik ütles, et nii kapitaalset remonti pole varem Näituse 2 asuvale hoonele tehtud. Tööde käigus sai hoone välispind uue värvikihi, parandati katust ja vanu seinapragusid. Õue loodi prügimaja ja kohendati teed. Peagi lisatakse rattahoidjaid.

Zeigi sõnul värviti või pahteldati sisetööde tegemisel kõik laed ja seinad ning taastati põrandad. «Kujunes nii, et vanad põrandad tulid eelmisi lahti võttes välja, ja leiti, et on otstarbekas vana säilitada,» lausus Zeik.

Üldmulje ei tohi kaduda

Vana säilitamine oli kogu remondi ajal tähtis, sest muinsuskaitse all majas midagi üleliia muuta ei saanud. Zeik näitas, et ringauditooriumis restaureeriti enam kui sajandivanust puidust treppi, lisati tudengite vajadusi silmas pidades pistikuid ning seinad ja lauad võõbati kollakasrohelise värviga.

«Aknad natukene peavalu on – restaureeritud aknad, ei ole ikka see, mis oleks uued,» ütles Zeik. Ta juhtis tähelepanu, et auditooriumis pole värvitud aknalaudu säilitamise nimel ka ühtlaselt siledaks lihvitud ega pahteldatud. Vanadele akendele on lisatud siiski tihendid, mis talvel õhku paremini kinni hoiaksid.

Zeigi sõnul annab ruumidesse endiselt sooja gaasiküte ja kuigi paigaldati uued radiaatorid, pole kindel, palju need sooja juurde annavad. «Oleneb, kuidas tihendid pidama jäävad, ei olegi võimalik kütta, kui kogu soe aknast välja lendab,» nentis Zeik.

Lisaks vana restaureerimisele tuli ehitada maja nüüdisaegsemaks. Näiteks sõidab nüüd keldrikorruse ja teise korruse vahet lift, et käimisraskustega inimesed pääseksid majas paremini ringi liikuma. Peale selle paiknevad igas koridoris päästeameti nõuete kohased tuletõkkeuksed ja igas õpperuumis on uued projektorid.

Kolimine kogub jõudu

Uue anatoomikumi remont algas eelmise aasta novembris ja ametlik avamine on 5. septembril. Indrek Zeik ütles, et remont lõppes planeeritust pigem varem ja praegu tuleb vaid koristada, ruumides tehnikat paika sättida ja väiksemad tööd lõpetada.

Remonditud ruumides alustavad sügisest tööd psühholoogia ja eripedagoogika õppejõud ning tudengid, kelle õpe käis varem Tiigi 78/80 hoones.

Kastidest on kõik tööks vajaliku juba lahti pakkinud eripedagoogika osakonna lektor Kaili Palts. «On ju tore, et on uus ja puhas, aga kuidas siin töö hakkab olema, seda me praegu veel ette ei kujuta,» lausus ta.

Erinevus Tiigi tänava hoonest seisneb Paltsi sõnul näiteks selles, et uues anatoomikumis on õppejõudude kabinetid samal korrusel õpperuumidega.

«Peale auditooriumide tudengitel mujal olla ei ole kui koridoris, aga tudengituppa mahub umbes kümme inimest,» nentis Palts ja lisas, et seetõttu võib uues keskkonnas olla mõneti lärmakam. «Mis meie konkreetselt juurde saime, on kindlasti ruutmeetrid,» lisas Palts uue töökeskkonna kohta.

Ruumikuse üle rõõmustas ka arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste. Tema sõnul polnud mitmel töötajal varem isiklikku lauaga kohta, nüüd aga küll.

Panus teadusesse

Indrek Zeik lausus, et remont läks maksma ligi kaks miljonit eurot.

Selle summa hulka kuulus märkimisväärne osa ülikooli endise tudengi annetusest: selle tegi 1940. aastatel Tartu ülikoolis õigusteadust õppinud Gunnar Vasar, kes suri 2010. aastal. Oma viimase sooviavaldusena pärandas ta Tartu Ülikoolile 504 000 eurot, mida ülikooli nõukogu otsustas kasutada õppehoone Näituse 2 renoveerimiseks.

«Mina mäletan seda hoonet 1948. aastast,» ütles teadusajaloolane ja muinsuskaitsja Tullio Ilomets. «Selle ajalugu on teaduse seisukohast väga soliidne,» sõnas ta ja lisas, et uues anatoomikumis on töötanud nii mõnigi silmapaistev teadlane. Teiste seas Alexander Schmidt, kes lõi vere hüübimise fermentatiivse teooria ja pani aluse vereülekande edendamisele.

Uus anatoomikum ajaloos

• Neorenessanss-stiilis uus anatoomikum ehitati aastatel 1886–1888 vajadusest füsioloogia- ja patoloogiainstituut vanast anatoomikumist ära kolida.

• 1897. aastal ehitati Reinhold Guleke projekti järgi auditooriumitiiva vahekäigu külgedele tööruume lisaks, nii et hoone sai kompaktse üldkuju.

• Anatoomikum on vähe esinev näide spetsiifilise funktsiooniga ülikooli õppehoonest, ühtlasi ülikooli suurim uusehitis 19. sajandi lõpul.

Allikas: kultuurimälestiste riiklik register