Arendaja plaanib lubatud mänguplatsile hoopis maju

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veibri külla maatükke müünud Aivar Lääne lubas aastaid tagasi ostjatele, et ringikujuline haljasala Lillevälja teel jääb ka tulevikus rohealaks ning sinna rajatakse mänguväljak. Nüüd soovib arendaja poole maast siiski majade alla panna.
Veibri külla maatükke müünud Aivar Lääne lubas aastaid tagasi ostjatele, et ringikujuline haljasala Lillevälja teel jääb ka tulevikus rohealaks ning sinna rajatakse mänguväljak. Nüüd soovib arendaja poole maast siiski majade alla panna. Foto: Margus Ansu

Ligi kümme aastat Luunja valda Veibri külla elamukrunte müünud kinnisvaraarendaja soovib detailplaneeringus rohealaks määratud maalapile elamukrunte, kuigi lubas ostjatele, et krundile tuleb mänguväljak.

2005. aasta aprillikuus kirjutas Tartu Postimees, kuidas Luunja valla Andrese arenduse elamurajooni krundi ostnud inimesed elasid teadmises, et nende tulevaste majade kõrval on tulevikus suur mänguväljak.

Jutt käis Lillevälja teel asuvast 1,2 hektari suurusest ringikujulisest maatükist. Alale kavandatud mänguväljakut oli Andrese arenduse omanik Aivar Lääne kasutanud ühe peamise müügiargumendina ning paljud valisid just selle järgi oma uue kodu asukoha.

Maju ehitama hakanud elanikke tabas aga peagi halb üllatus, kui selgus, et arendaja soovib ka rohealale elamukrunte ning algatas selleks vallas uue detailplaneeringu. Arendaja plaan jäi tookord siiski teostamata ning 2008. aastal kehtestatud Luunja valla üldplaneeringus oli nimetatud maa-ala määratletud endiselt üldmaana, mitte elamumaana.

Vastasseis alles

Viis aastat hiljem on sama probleem endiselt päevakorral, sest arendaja vaidlustas vallavolikogu otsuse Tartu maakohtus.

2009. aasta kohtuotsuse järgi oli vald teinud üldplaneeringut vastu võttes protseduurilise vea ning Lillevälja tee maalapi kohta käiv osa tuli tühistada.

Tänavu märtsis võttis aga vallavolikogu üldplaneeringu taas vastu ning siis oli kõnealune maaüksus määratud juba pooles ulatuses elamumaaks.

Elanike sõnul on arusaamatu, miks leidis Luunja vallavolikogu 2001. aastal kehtestatud detailplaneeringus ning 2008. aasta üldplaneeringus, et uuselamurajooni on tarvis üldmaad, aga 2013. aastal, et arendaja huvid on olulisemad kui piirkonna elanike ootused ja vajadus haljasala järele.

Külaelanike eestkõneleja Tarvo Laas rääkis, et nii tema kui ka kümned krundiostjad valisid tookord maatüki ning ehitasid uue kodu kehtivale detailplaneeringule tuginedes. Krundid osteti teadmisega, et ringikujuline ala jääb ka tulevikus haljasalaks ja kõigi külaelanike kasutusse.

«Arendaja lubas meile, et ta ehitab siia omal kulul välja mänguväljaku ning rajab pargi, aga ta pole seda teinud,» ütles Laas. Oma jutu kinnituseks näitas ta kaheksa aasta tagust müügikuulutust arendaja koduleheküljelt, kus öeldakse, et ringikujuline ala on üldkasutatav ning mõeldud mänguväljakute ja palliplatside rajamiseks.

Koos Andrus Ustavi ja Andres Kulbiniga andis Tarvo Laas vallavolikogu viimase otsuse omakorda kohtusse ning sai samuti õiguse. Kohtu meelest oli volikogu otsus motiveerimata ja seega tuleb see osa üldplaneeringust tühistada. Kas see ka nii läheb, selgub homme, kui koguneb taas Luunja valla volikogu.

Luunja vallavanem Aare Anderson ütles juuni lõpus olukorda kommenteerides, et saab inimlikult elanike pahameelest aru, kuid ei saa sellele hinnangut anda. «Ma ei ole olnud nende tehingute ja läbirääkimiste juures, aga kui see on nii olnud, siis mina võin seda isegi uskuda,» kommenteeris Anderson arendaja kunagisi lubadusi.

Maaomanik Aivar Lääne ütles Tartu Postimehele saadetud kirjalikes vastustes, et 2001. aastal kinnitatud detailplaneeringus oli kogu elamupiirkonna veevarustus ja kanalisatsioon kavandatud lokaalsete lahendustega. 2004. aastal osutus aga võimalikuks Tartu veevärgiga liitumine ja vajadus nii suure üldmaa järele kadus.

Tänavu märtsis vastu võetud üldplaneeringus on Lillevälja tee maaüksus näidatud pooles ulatuses elamumaana ja pooles ulatuses üldkasutatava maana. «See on vägagi suur ala mänguväljaku või muu kogukonna tegevuseks vajaliku rajamiseks,» märkis Lääne ning lisas, et tema eesmärk pole omada üldmaad, vaid arendus lõpuni teha.  

«Meie kompromiss oli osa alast võõrandada, kui saame ülejäänud osa alast kasutada arendatava maana,» märkis Lääne.

Uus lahendus

Möödunud teisipäeval peeti Luunja vallamajas taas koosolek, millest võtsid osa nii vallavanem, volikogu esimees, külaelanikud kui ka maaomanik. Koosolekul tegi vald Aivar Läänele ettepaneku, et kuna vaidlustatud otsuste tõttu seisavad omanikul nii Lillevälja tee kui läheduses asuva Andrese maatüki arendamine, võiks kaks asja siduda.

«Et mõlemad pooled oleks rahul, võiks lähtuda sellest, et ring jääks tühjaks ning uued elamud plaanitakse lähikonda,» lausus vallavanem Anderson. «Lillevälja ring teenindaks siis avaliku maana kogu piirkonda, nii olemasolevaid kui neid, kes tulevad.»   

Tarvo Laas lisas, et elanikud on valmis puhkeala oma vahenditega valmis ehitama, aga siis peaks maatüki omanik olema vald. Vallavanema sõnul on see üks võimalus, kuid osta saaks vaid sümboolse hinna eest ning siiani pole omanik sellega nõustunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles