Vanarahva jaanitavad olid soovidest kantud

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuletegemine aitas jaaniajal vabaneda eeskätt kurjadest üleloomulikest jõududest.
Tuletegemine aitas jaaniajal vabaneda eeskätt kurjadest üleloomulikest jõududest. Foto: Margus Ansu / Postimees

Ei olnud vanadel eestlastel aega niisama tühja-tähjaga tegeleda ja seda võib öelda ka meie vanade jaanirituaalide kohta – iga ettevõtmise taga võis näha oma kindlat eesmärki, oli selleks siis tule tegemine või lillede padja alla peitmine.


Eesti Rahva Muuseumi giid-metoodik Virve Tuubel kinnitab, et jaanitegevuste maagia on läbi aegade käinud kontekstis koos ülejäänud eluga. Üks komme tuleb, teine kaob, ent ikka on sellel seos igapäevaeluga.



Tuli peab olema

Jaanipäev (24. juuni) on Ristija Johannese sünnipäev ning ühtlasi ka suve vastuvõtu ja pööripäevapüha, nii peo- kui töötähtpäev.



Sel päeval korrastasid vanad eestlased oma elamu ja õue. Tuppa toodi jaanikaski, tehti õlut, valmistati saunavihtu, käidi saunas.



Tavadest kõige olulisem oli tuletegemine, mis on säilinud tänaseni.



Tule puhastava toime abil püüti vabaneda halvast ja mittesoovitavast, eeskätt kurjadest üleloomulikest jõududest. Tule juures kiiguti, mängiti jõu- ja osavusmänge, lauldi, tantsiti, käidi sõnajalaõit otsimas, lillepärja pähepanijad lootsid unes näha tulevast.



Jaanikastele omistati tervistavat toimet, selles püherdati, seda korjati pudelisse ning hoiti ravimiseks.



Kevadtööd pidid jaanipäevaks kõik kindlasti lõpetatud olema, sest 24. juuni tähistas juba uue suure töö - heinateo algust.



Tavaks oli sel päeval valmistada ka piimatoite, nõiuti piimaõnne. Päeva seostati karjandusega ja taotleti head piimaandi.



Lõuna-Eestis ehiti kari lillevanikutega, karjasele anti jaanisõira. Mulgimaal aeti jaanitule äärde ka kari, tule ääres söödi ohvritoitu, et karjaõnn püsiks.



Tavasid kannab soovmõtlemine

Sõnajalg ei õitsenud meite maal ka tuhat aastat tagasi. Ja inimesed teadsid seda. Metafoorist hoopis tähtsam on sellega kaasas käiv positiivne mõtlemine. Et kui inimene midagi väga soovib, siis see läheb ka täide.



Suur osa rituaalidest oli seotud soovidega. Positiivne eelhäälestus mingi tegevuse suhtes annab eneseusku, jõudu ning aitab eesmärke saavutada.



«Mis aga põhiline, säilinud on komme nautida koosolemist, loodust, puhkamist,» märkis Tuubel ning lisas, et praegu on looduses kõige ilusam aeg ning kindlasti tuleks leida aega õuesolemiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles