«Olen Roosiga alles mõne päeva harjutanud, kõik on veel võõras, aga ta juhib küll,» rääkis Margo Joost, kellele suhkruhaigus on jätnud veel väikse nägemisjäägi. «Enne treppi ja äärekivi jääb ta seisma ning annab takistusest märku.
Kui ütlen «vasakul sebra», siis otsib Roosi mulle selle üles.»
«Margol läheb väga hästi, ta oskab Roosit mõjutada ja koer juba kuulab teda,» kiitis Maria Soomets kõrvalt. «Juhtkoera võtmise mõte on mul vaikselt idanenud juba aastaid,» rääkis Kuressaarest pärit Margo Joost, kes praegu teenib leiba Tartus telefonitsi ajakirju müües.
«Aga kõhklesin kaua, sest koer on ju suur hool, ta tahab tegelemist ja seltsi. Saan talle kogu aeg seltsi pakkuda, sest juhtkoer käib oma peremehega igal pool kaasas, ta on ju tööloom.»
Roosit pikk jutt ei huvitanud, tema kibeles minekule ning ka Maria Soometsal ja Margo Joostil polnud selle vastu midagi. Juhtkoer ja tema tulevane peremees õpivad koos käima ja tegutsema enamasti kaks kuud.
«Õppeaja pikkus oleneb sellest, kuidas koer ja inimene omavahel toime tulevad,» ütles Maria Soomets. Seega hiljemalt septembri lõpus hakkab Roosi tööle.