Järvemuuseumi kolib hulgi uusi elanikke

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvemuuseumi uues akvaariumis on ligi 16 kuupmeetrit vett ja kümmekond tuura.
Järvemuuseumi uues akvaariumis on ligi 16 kuupmeetrit vett ja kümmekond tuura. Foto: Kristjan Teedema

Võrtsjärve ääres Vehendis asuva järvemuuseumi suur remont on lõppenud, hoonel on nüüd ka teine korrus. Huvilised võivad muuseumi küll juba uudistada, kuid kõik saab seal päris valmis järgmiseks kevadeks.
 

«Järvemuuseum on viimase aastaga palju muutunud, meie maja on kasvanud suuremaks,» ütles muuseumi pidava Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse juhataja Anu Metsar. «Nüüd on meil eraldi seminariruum ja rohkem ruumi ekspositsioonile.»


Seminariruum on teisel korrusel, mis ehitati hoonele juurde. Vana seminariruum täidetakse akvaariumide ja ekspositsiooniga. Varem oli järvemuuseumis üks põrandaakvaarium, nüüd on neid juba kaks: teine, ligi 16 kuupmeetrit vett sisaldav akvaarium on ehitatud tagumisse ekspositsiooniruumi ja seal ujuvad ringi Eesti kalakasvandustest pärit suured tuurad.

Elus eksponaadid
«Uus põrandaakvaarium meeldib meile väga, see on suur ja efektne,» märkis Anu Metsar. «Aga see pole sugugi kõik – samasse ruumi tuleb kolme seina veel hulga väiksemaid akvaariume, nende hulgas ka silinderakvaariume.»

Uute akvaariumide soetamiseks saab Võrtsjärve õppekeskus toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Raha on olemas ka muuseumi vanade akvaariumide kordategemiseks, see töö peaks tehtud olema selle kuu lõpuks.

Järvemuuseumi põhiekspositsiooni moodustavad elusad eesti mageveekalad akvaariumides. «Väljapanek on unikaalne, sellises liigilises koguses mujal Eestis meie mageveekalu ei eksponeerita,» rääkis Anu Metsar.


Praegu elavad muuseumis angerjas, haug, hõbekoger, karpkala, linask, säga, kiisk, lest, vingerjas, viidikas, mudamaim, siberi tuur ja kollakõrv-ilukilpkonn. Ekspositsiooni elutus osas seatakse üles püügivahendid, ürgkalade ja kalakivististe väljapanek ning veekogu uurimise vahendid.

Muuseumi juba saab
Võrtsjärve õppekeskus on mitmesuguste koolitustega väikeste ja suurte silmaringi laiendanud ka saastekvoodi müügi raha eest tehtud suure remondi ajal. Nüüd võivad huvilised etteteatamisel külastada ka järvemuuseumi.

Täielikult uuenenud maja avab kõigile uksed tuleval kevadel.

Võrtsjärve õppekeskus on välja kasvanud limnoloogiakeskusest. Selle asutuse kolikambrina kasutatud endised akvaariumiruumid remontis ja sisustas aastatel 2002–2006 järvemuuseumiks Võrtsjärve sihtasutus.

Järvemuuseumi rajamine ja sisustamine maksis toona ligi 3,8 miljonit krooni ehk pea 243 000 eurot. Suurem osa rahast tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Eesti Maaülikool toetas ettevõtmist veidi üle 19 000 euroga, teist sama palju lisasid sihtasutuse rajanud Võrtsjärve-äärsed seitse valda.

Järvemuuseum sai nii hea, et Eesti Maaülikooli toonane rektor Alar Karis moodustas oma käskkirjaga 25. oktoobril 2006 Võrtsjärve õppekeskuse, mille ülesanne on nii lastel kui täiskasvanutel keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja säästva eluviisi kinnistamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles