/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/08/08/1948722t1heb32.jpg)
Lähikuudel hakatakse koristama Raadi lennuväljale «Teeme ära» talgute ning prügikäitleja pankrotistumise järel jäänud prügi, hinnanguliselt läheb see maksma 580 000 eurot.
Raadi lennuväljalt prügi koristamine läheb riigile maksma üle poole miljoni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna jõudis keskkonnaministeeriumisse Tartu maavalitsuse projekt Raadi endiselt lennuväljalt 2008. aasta «Teeme ära» koristustalgutest jäänud prügi koristamiseks. Projekti järgi läheb lennuvälja koristamine maksma 580 000 eurot, sellest 10 protsenti on valla omaosalus, 520 000 eurot taotletakse riigilt.
«Valmisolek selle projekti rahastamiseks on olemas, sest Raadi endine lennuväli peab korda saama,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Minister lisas, et tegu on probleemiga, mis tuleb lahendada, sest selle kahju võiks osutuda palju suuremaks, kui taas tuleks seal põlenguid kustutada või lahendada muid keskkonnaprobleeme.
Esialgse prognoosi järgi peaks lennuväli puhtaks saama novembri lõpuks, kuid Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb vallal enne leida hankega ka see, kes reaalselt prügi koristama hakkab. «Nii et väikese varuga, ma ütleksin, et aasta lõpuks peaks Raadi lennuväli sellest viie aasta tagusest «Teeme ära» prügist lahti saama.»
Nii palju kui võimalik, suunatakse prügi taaskasutusse, segajäätmed ladustatakse odavama hinnapakkumise alusel Torma prügilasse.
Raadi endise lennuvälja territooriumil on prügi pisut alla 22 000 kuupmeetri. Neist rehve on veidi üle 2000 kuupmeetri ehk 10 protsenti, kõige suurema osa ehk üle 12 000 kuupmeetri moodustavad segajäätmed, ehitusprahti on rohkem kui 3000 kuupmeetrit.
Koristustalgute korraldajad juhtisid tähelepanu, et Raadi lennuvälja prügikogumispunkti haldas prügikäitlusfirma Utileek, mis aga pankrotistus enne, kui jõudis oma prügi korrektselt käidelda. Nende sõnul koguti sinna ka muud prügi, sest näiteks rehve pole «Teeme ära» aktsioonide käigus Raadile kunagi ladustatud.
Korraldajad meenutasid, et Utileegiga sõlmiti ka talgute käigus kogutud prügi käitlemiseks leping ning ettevõte sai tasu, et käitlemist korraldada. «Toona oli tegu igati usaldusväärse firmaga, mille osas ei onud põhjust kahelda, et nendega võiks tekkida probleeme. Kõik vajalikud litsentsid ning dokumendid olid korras,» märkisid korraldajad, kelle kinnitusel pole asjaolu, et prügi ei käideldud siiski korrektselt, nende hoolimatusest põhjustatud.