Jaani kiriku fassaadinišid täituvad uute terrakotadega

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helari Sirelpuu paigaldab Jaani kiriku fassaadile terrakotasid.
Helari Sirelpuu paigaldab Jaani kiriku fassaadile terrakotasid. Foto: Anni Nöps

Neil päevil Tartus Jaani kirikust möödujad on näinud kõrgel Dino tõstuki korvis tegutsemas noort meest. Ta paneb niššidesse paika keskaegsete terrakotade koopiaid. Tööd jätkub küllap ka tänaseks.
 

Keskaegset arhitektuuripärli ja selle ainulaadseid terrakotasid imetlema tulnud turiste on maailma mitmest nurgast.

Nende silma all tegutsev Helari Sirelpuu  on olnud suurema osa skulptuurikoopiate paigaldamise juures.

Ta on lõpetanud Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis kivi- ja puitehitiste restauraatori eriala. Tartusse tuli ta Jaani kirikusse praktikale aastal 2003 ja koopiaid on paigaldanud aastast 2005. Nüüd teeb ta seda oma osaühingus Wuni.

Terrakotade koopiad

Neljapäeval paigaldas ta torni põhjaseinale 12 ja lõunalöövi idaseinale teist sama palju terrakotast portreid. Esmaspäeval alustas ta torni peafassaadi niššidesse 21 poolfiguuri kinnitamist. Et need on raskemad kui terrakotanäod ja asuvad kõrgemal, siis jätkus töö eile ja seda jäi ka tänaseks.

Kui palju erineb praegune kinnitusmaterjal sellest, millega olid kinnitatud originaalid? «Eks me püüame ikka sedasama segu panna, millega need olid vanasti paigaldatud – traditsiooniline lubimört,» ütles Sirelpuu.

Üks poolfiguur oli peafassaadil ülemises reas juba varem. Terrakotade restaureerija-konserveerija Eve Alttoa andmetel on selle teinud eelmisel sajandivahetusel Riias kunstnik August Volz.

Praegused koopiad on valmistanud käsitsi Jaani kiriku kõrval nädalavahetusiti Eve Alttoa töökojas Eesti kunstimuuseumi skulptuurikonservaatorid Isabel Aaso-Zah­radnikova ja Aleš Zahrad­nik.

Koopiate savi ja põletuse on sponsinud Aseri tellisevabrik Wienerberger AS. Koopiate tegemine ja paigaldamine käib baltisakslase Nils Hollbergi juhitava Balti Kunstimälestiste Edendamise Ühingu toel.

Kui nüüdsed 45 koopiat saavad paika, siis on neid fassaadil ühtekokku 121. Viimatise, 2005. aasta seisuga oli neid 76. Tegevus käib tormamata ja võimalust mööda. Masu ajal ei saanud Aseri tehas aasta otsa savi anda.

Originaalid kirikus

Kiriku sisemuses välja pandud originaalid on siiski olulisemad kui välisseinte koopiad. «Põhjaseina riiulitele panen sügisel originaale juurde: kümme poolskulptuuri tuleb kindlasti ja päid 17 kuni 20,» ütles Alttoa.

Need on tema paari aasta ettevaatliku töö tulemus. Ühe poolfiguuri ja selle koopia tõstis ta oma töökojas kõrvuti lauale. Mehel on käes tekstilint ja peas kroon, pikad juuksed lainetavad krooni alt välja. Kas sellise näoga mees ka omal ajal Tartus tegutses või käis, võib vaid oletada.

Krooniga kujusid on Jaani kiriku terrakotade hulgas väga palju. «Nii palju kroonitud päid ei olnud meil Tartus küll kuskilt võtta, siin on ikka terve maailm koos,» ütles Eve Alttoa. «Võib ju mängida igasuguste mõtetega, aga meil ei ole kirjalikke allikaid nende kohta.»

Originaali saab alates sügisest vaadata kirikus riiulil. Koopia kaunistab fassaadi juba nüüd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles