Nurme tänava tüli jätkub

Eile käisid linnaametnikud Urmas Mets (vasakul) ja Rein Haak Nurme tänava teepeenraid vaatamas. Foto: Anni Nöps

Tartu Postimees kirjutas juuli keskel, kuidas Nurme tänava elanikud olid pahased, kuna linnavalitsus lasi teepeenrad kindlustada asfaldi freespuruga. Lahtine freespuru tekitab elanikes siiani küsimusi. 

Juuli keskel lubas Tartu linnavalitsuse teehoolduse spetsialist Mart Sootla, et nädalaga antakse teepeenardele korralik välimus. Lubadusest on möödunud peaaegu kolm nädalat ning elanike sõnul pole olukord muutunud. 

Nurme tänavas elav Kaido Kriisa ütles, et silmaga pole näha, et midagi oleks muutunud. «Minu solgikaev on jätkuvalt asfaldisodi all ja olukorda pole kuidagi parandatud,» lausus Kriisa. Asfaldi freespuru pandi teepeenardele, et vältida sademevee jooksu madalamatel kruntidel asuvatesse hoovidesse.

Esmaspäevaks oli linna­valitsus vastanud elanike kaebekirjale. Vastuses seisis: «Mööname, et rajatud kõnnitee-teepeenar ei ole samaväärne asfaltkatte ja äärekividega kõnniteega» ning ehitatut palutakse võtta kui ajutist lahendust. 

Eile ennelõunal käisid linnavalitsuse ametnikud Rein Haak ja Urmas Mets Nurme tänaval olukorraga tutvumas. «Freespuru on kinni rullitud ja kõndida ju saab,» ütles linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. Tema sõnul on vähese raha eest üritatud teha parimat. «Ega paremat parandust veel tulemas pole,» lausus Haak ja põhjendas seda sellega, et tegutsetakse võimaluste piires.

Möödakõndijatelt küsisid linnaametnikud, kuidas on nende arvates teepeenral kõndida. Vastuseid tuli mitu, ülekaalukalt arvati siiski, et olukord on halb. «Varem oli ka kehv, kuid nüüd on veel halvem,» arvas Niidu tänavas elav Selma Paal, kes käib mööda Nurme tänavat poodi. «Kepi ja käruga on siin väga ebameeldiv kõndida,» lisas Paal.

Nurme tänavas elav Aita Kasar arvas, et teha on tahetud head, kuid mõttetööd tulnuks teha rohkem. «See lahendus ei aita seal ikka, kus varem tugeva vihma tõttu uppus, sest seal upub nüüdki,» ütles Kasar. 

Rein Haagi sõnul saab teepeenardel kõndida küll. «See on ajutine lahendus, nii-öelda hädalahendus ning aitab praegu ära hoida sademevee jooksmise madalamatele kruntidele,» arvas Haak.