Kirjul letil vaarikate, mustade sõstarde ja kurkide kõrval jääb silma viieliitrise jäätisekarbi täis martsipani-õunu. Leti taga seisev Mart Rinken ütles, et neid õunu on tal vähe ja paar kilo ongi esialgu kõik, mis turule sai tuua.
Turul troonib martsipan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast väikest mõtisklust sai õunte hinnaks üks euro kilo. «Variant kaks on see, et viskan minema,» lausus ta. Eile pidi aga kogu kaup müüdud saama, sest Rinken läheb täna Soome reisima.
Elurõõmus Rinken sokutas lahkelt mulle tikreid ja ühe oma martsipanidest kaasa.
Värsket kaupa pole tal endalgi kahju tarbida. «Söön, palju jaksan!» ütles ta ja haaras suhu pool peotäit musti sõstraid.
Muu hulgas õunu müünud Ilona Jaanikesingi aias kasvab kuus martsipani, mis on rohkelt vilju täis. Puud on ligi 80 aastat vanad, mistõttu on müüjanna sõnul tema õunad säilitanud eheda martsipanile omase maitse, mida tänapäeval noortelt puudelt ei maksa enam loota.
«Vanemad inimesed teevad vahet,» nentis ta. Vanal martsipanil olevat teine lõhn ja magusam maitse. «Uus martsipan on tuimem ja kõvem.»
Jaanikesing, kes on hariduselt agronoom, tahab ka edaspidi oma vanu martsipane kasvatada. Lahenduseks on pookida oksi noortele alustele ehk tüvedele, kuid õiget tüve leida polegi nii lihtne.
Näiteks vanasti populaarse pookealusena kasutatud antoonovka kasvatab puu kergesti liiga kõrgeks ja hiljem on õunu raske kätte saada. «Alusest sõltub ka õuna maitse,» lisas ta.
Jaanikesingi martsipanisaak koosneb väikestest õuntest, sest kuivaga pole need kuigi suureks kasvanud.
Kuna mahlapressimise võimalust paljudel inimestel pole, soovitab ta väikesi õunu peale söömise kasutada näiteks siirupi tegemiseks. Selleks tuleb lõigata õun neljaks, panna mahlaaurutisse, lasta mahl keema ja lisada suhkur. «Võib lisada peotäie punast sõstart, annab värvi,» õpetas ta.
Seitse päeva nädalas alates jaanipäevast müüb turul aiasaadusi pensionär Eve Mändla. «Ei ole vaja kurta, vaid on vaja jalad tagumiku alt välja võtta ja tööd teha,» lausus ta.
Mändlalt võis samuti osta martsipane, hinnaga kaks eurot kilo. Tema sõnul ostetakse just seda sorti kõige rohkem. «Aga väärt õun ka,» lisas ta.
30 sendi eest sai temalt osta ka kilo martsipani ja valge klaari segu, milles olid pisemad ja võib-olla veidi kõrgemalt oksalt alla potsatanud õunad. Mõnest plekist hoolimata oli hind turu soodsaim.
Roosimäe talu perenaine ütles samuti, et martsipani müük läheb õuntest kõige paremini. Kilo paremaid martsipane maksis tal kolm eurot ehk sama palju kui kilo selgemas vees seisnud hapukurke.