Tartus Linda 10 majas vindub juba ligi kolm aastat tüli lammutustööde ümber, mis ühtede arvates kiskusid lohku ühe korteriomaniku põranda, teiste arvates aga mitte. Asja kohta on laual vastandlikud ekspertiisiaktid.
Põliseks kippuv ehitussaaga hoiab naabreid vaenujalal
6. august 2013, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linda 10 esimesel korrusel elav Kaire Ling on veendunud, et Tartu linnavalitsuse ehitusjärelevalve on võtnud erapooliku positsiooni, eelistades Lingile ettekirjutusi ja sunnirahaotsuseid tehes üht ehitusekspertiisi teisele.
Oma hinnangu kinnituseks rõhutab Ling, et tema peale kaebama läinud naabril, kes ehitas samas majas ebaseaduslikult ümber terve kolmanda korruse, raad käsi väänata ei ürita. Ling maksis mullu linnakassasse esimese 300-eurose sunniraha. Kaks kuud tagasi määratud teise sunniraha otsuse ehitusjärelevalve siiski tühistas.
Post või kandepost?
2010. aasta oktoobris pöördus Linda 10 puumaja kaasomanik Villy Peepson Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonda. Mees väitis, et pärast remonti esimesel korrusel Kaire Lingi korteris on teise korruse korteri põrand vajunud koos ahju ja korstnaga mitu sentimeetrit. Peepson soovis linna arvamust: mida tuleks teha, et ei tekiks varinguohtu.
Linnavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikud leidsid Lingi korterit vaadeldes, et lisaks vana ahju väljalõhkumisele ja uue korstnajala ladumisele on korstna kõrval paiknevat ukseava vaheseina arvelt laiendatud ning korstnajala juures on vahelae tala läbi vajunud.
Avariiohu hindamiseks andsid ametnikud majaelanikele korralduse tellida ekspertiis ning saata akt 2011. aasta 15. jaanuariks linnavalitsusse. Majaelanikel võttis aga ekspertiisi tellimine üle poole aasta, paikvaatluseni jõudis ekspertfirma Haspo alles 5. augustil.
22. augustiks linnavalitsusse saadetud Haspo aktis on kirjas, et Villy Peepsoni põrand on vajunud vaheseina kohalt üle seitsme sentimeetri, kuna Kaire Ling on lõhkunud välja vaheseinaga samal joonel olnud kandeposti. Nii vajutasidki Peepsoni korteri 2,3-tonnine ahi ning 0,7-tonnine pliit vahelae looka, järeldasid Haspo eksperdid.
Avariiohule viidates nõudis linnavalitsus Kaire Lingilt augusti lõpul vahelae viivitamatut toestamist ning selle püsivaks tugevdamiseks ehitusprojekti tellimist.
Ling vaidles vastu: kui tema 2001. aastal korteri soetas, polevat kõnealuses kohas mingit kandeposti olnud ning lagi olevat olnud juba vajunud. Vajumises olevat süüdi hoopis Peepsoni liiga rasked ning valesti valitud raskuskeskmega küttekolded.
Umbes 10-sentimeetrise läbimõõduga, kahest prussist kokku pandud posti lasi Ling 2012. aasta alguseks siiski paigaldada, kuid täiendavaid tugevdustöid enda kanda võtma ei soostunud.
Linnavalitsus oma nõudmisest ei taganenud, kuid 2011. aasta hilissügise ähvardus määrata Lingile 1300-eurone sunniraha oli asendunud 2012. aasta aprilliks enam kui neli korda väiksema summaga.
Oma positsiooni tugevdamiseks tellis Ling eksperdiarvamuse osaühingult Disainiprojekt, mille insener Ragnar Joosep sedastas: hoones on vajumisi, sest seinte alumised palgid on kohati kõdunenud. Väidetav eemaldatud kandepost ei saanud Joosepi arvates aga olla kandev, sest selle all pole vundamenti.
Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juht Andres Aint ei selgitanud Tartu Postimehele, miks juhindub ehitusjärelevalve Lingile nõudmisi esitades visalt Haspo ekspertiisist ega arvesta selle väiteid kummutavat Disainiprojekti hinnangut.
«Vaatamata viimati tellitud ekspertiisile ei saa jätta täielikult tähelepanuta varasemates ekspertiisides kajastatud ohutust puudutavaid seisukohti,» teatas Aint.
Linn pani Ainti sõnul Lingile ette, et linnavalitsus tellib ise veel ühe erapooletu ekspertiisi, kuid Ling polnud sellega nõus.
Hämar ajalugu
Tartu Postimehega vesteldes väitis Villy Peepson, et tema korteri põranda vajumine ning suitsulõõride lahtirebenemine korstna küljest järgnes just vahetult Kaire Lingi tegutsemisele.
«Olen elanud selles majas alates 1963. aastast, varem ei vajunud siin midagi,» kinnitas Peepson.
Kuna aga Lingi väitel lõppes enamik lammutus- ja ehitustöid tema korteris juba kümme aastat tagasi, pidas Tartu Postimees kohaseks Peepsonilt küsida, kas põrand vajus kiiva alles kolm aastat tagasi ning miks ta juba varem linnavalitsusse ei pöördunud.
«Lõpetame selle jutu,» hakkas seepeale rahutuks muutunud Peepson reporterit välisukse poole tüürima.
Lingi arvates võivad vajumised Linda 10 majas olla osaliselt tingitud hoopis Peepsonile kuuluva pööningukorruse ebaseaduslikust väljaehitamisest viisteist või enam aastat tagasi. Eriti aga ülakorrusele ahju ehitamisega.
«Mis puudutab kolmanda korruse omavolilist ehitustegevust, märgin, et kogu maja oli omavoliliselt ümber ehitatud,» kommenteeris Andres Aint. «Kuna omanikud alustasid ise ehitise seadustamisega, pole osakond (linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond – toim) koostanud ettekirjutust ehitise seadustamiseks.»
Kaire Ling küsib aga retooriliselt: kui ülemine naaber rajab ebaseaduslikult veel ühe korruse, kas siis olen jälle süüdi ainult mina?