Liivimaa puhkes õide

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu kõrvuti lehekülgedel on liivikeelne luuletus, seda illustreeriv Valts Ernštreitsi poolt Salatsi kandis tehtud foto ning sama luuletuse tõlge eesti ja läti keelde.
Raamatu kõrvuti lehekülgedel on liivikeelne luuletus, seda illustreeriv Valts Ernštreitsi poolt Salatsi kandis tehtud foto ning sama luuletuse tõlge eesti ja läti keelde. Foto: Anni Nöps

See suvi on liivi keelele ja kultuurile toonud kaasa mitu olulist asja, mida kokkuvõttes saab nimetada õitsenguks. Üheks erakordselt kauniks õieks on luuleraamat, mille autor on katnud end saladuselooriga.
 

Liivi Sõprade Seltsi välja antud raamatus «Salatsi jõe kolm kallast» on napis sõnastuses luuletused. Need on kirja pandud liivi keele Salatsi ümbruse murdes.

«Paarsada aastat pärast uurijate teateid Salatsi liivi keele hääbumisest ja selle viimaste kõnelejate hajutamisest on ühtäkki ilmunud esimene Salatsi liivi luulekogu,» märgib kirjandusteadlane Mart Velsker raamatu järelsõnas.

Keeleteadlane Valts Ern-štreits lisab oma järelsõnas mõni lehekülg hiljem, et see on läbi aegade esimene raamat Salatsi liivi keeles. Sama teos üllatab ka sellega, et on Velskeri hinnangul «kahtlemata kõige silmapaistvam ilukirjanduslik etteaste, mis on Liivimaa liivlaste keeles üldse läbi aegade olnud».

Liivi keele ja kultuuri kauni õie puhkemise taga on Kempi Karl. Ta on autor, kelle isiku kohta ei ole luulekogu järelsõnades midagi kirjutatud.
 

Ainult raamatu viimasel leheküljel on märgitud, et vastavalt uurijate käsutuses olevatele andmetele on autori esivanemad pärit ajaloolise liivi maakonna Metsapoole põhjaosast – Tahkuranna küla Kempi talust praeguselt Eesti alalt.

Ühtlasi saavad lugejad teada, et samas külas on oma lapsepõlve veetnud Salatsi liivi keele uurija, Tartu Ülikooli dialektoloogia professor Karl Pajusalu (pildil). Kohtumisel reporteriga ütles professor, et Kempi Karl on pseudonüüm.

Professori sõnul püüab tänavusuvine luuleraamat näidata nendele noortele liivlastele, kes on Kuramaa liivlaste järeltulijad, aga ka Salatsi ümbruse inimestele, kelle esivanemad rääkisid liivi keelt, ning niisamuti eestlastele, milline oli Salatsi liivi keel.

Lisaks erakordsele luuleraamatule saavad liivlased uhkust tunda tänavu õite puhkemise aegu Renāte Blumberga tõlgitud-toimetatud ja läti keeles ilmunud koguteosest «Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur».

See on professor Pajusalu andmetel läbi aegade kõige suurem liivi keelt ja kultuuri käsitlev raamat, mis on valminud mitme maa teadlaste koostöös. Sama teos ilmus eesti keeles 2011. Lätikeelne on enam kui sada lehekülge paksem.

Liivlastele ning liivi keele ja kultuuri sõpradele on väga tähtis ka esimene liivi keele ja kultuuri suveülikool, mis toimub eri maade üliõpilastele 10.–18. augustini Kuramaal.

Kas teate?

Kolmes keeles

• Raamatus «Salatsi jõe kolm kallast» (Liivi Sõprade Selts, Metsapoole, 2013, 152 lk) on Kempi Karli Salatsi liivi keeles luuletused.

• Eesti keelde tõlkinud Karl

Pajusalu, läti keelde tõlkinud ja fotod lisanud Valts Ern-štreits.

• Kommenteerinud Karl Pajusalu, Mart Velsker ja Valts Ernštreits.

• Kujundanud Zane Ernštreite.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles