Uus maja läheb vaikselt käima

Uus auditoorium harjutab õpilasi ülikooliloengutega ning on piisavalt suur, et vajaduse korral mahuksid sinna kõik kooli õpilased.

FOTO: Anni Nöps

Nõo reaalgümnaasium jätkab vana nimega. Ehitajad korjasid eelmisel nädalal Nõo reaalgümnaasiumi uue maja ümbert ära viimased tarad, hoones sees pannakse kokku mööblit ning koristaja kogub lapiga ehitustolmu kokku.

Kooli vanadest hoonetest on järel ainult mälestus ning ühenduskoridor Nõo põhikooliga. Direktor Jaanus Järveoja rää­kis, et uue majaga ollakse loo­­mulikult rahul. «Eks mõni asi võttis natuke harjumist,» viitas ta suurtest tellistest seintele.

Uue kooli üks suuremaid uuendusi on suur auditoorium, kuhu direktori sõnul peaks ilusti istuma mahtuma kolm klassi ehk terve lend.

Ka on see sobiv koht, kuhu vajaduse korral kõik õpilased mingite teadaannete või väiksemate tähistamiste puhul kokku koguda, sest aulat majal ei ole.
Arvestatud on ka liikumispuudega inimestega: peasissepääsul on kaldtee, hoones on nõuetele vastavad invatualetid ja lift ning õpilaskodus on invatuba esimesel korrusel.

Uus ja uhke
Uus õpilaskodu on kindlasti uhkem, kui kooli õpilased seni on kogenud, euroremondiga kodust tulnud noortele aga ilmselt tavapärane. Igas toas on kaks voodit ning toad on paigutatud paarikaupa, nii et duširuum ja tualett on nelja õpilase peale.

Kööke on õpilaskodu nelja korruse peale kaks. «Nad käivad ju peamiselt koolisööklas,» märkis Järveoja, et rohkemate järele polnud vajadust.

Ühiselamus on kohti 245 õpilasele, koolimajja mahub õppima 325, mis lubab koolil oma õpilaste hulka kasvatada.

Nagu seadus uute koolide puhul nõuab, soetab ka Nõo kool endale suure summa eest kunsti, täpsemalt on selleks ette nähtud 53 611 eurot.

Järveoja muigas, et ka tema arvas, et selle raha eest saab kõik seinad pilte täis riputada, kuid sellest piisas vaid ühe suure taiese tellimiseks.

Skulptuuri kavand on välja valitud ja töösse läinud. Kirjarulli meenutav taies paigutatakse koolimaja ette uue peasissepääsu juurde.

Margus Männo, kooli ehitamist juhtinud Riigi Kinnisvara ASi projektijuhi sõnul sujusid ehitustööd algusest peale plaani- ja graafikukohaselt. Kooli sisustamisega oli võimalik alustada planeeritust varem ja tööd ka lõppevad nädal varem esialgu kokkulepitust.

«Lõpptulemuse seisukohalt oli kindlasti õige otsus lammutada vanad ja amortiseerunud hooned ning rajada täiesti uus terviklik koolikompleks, mis on energiasäästlik ning vastab kõigile nüüdisaja tingimustele,» arvas Männo.

Kõik ei ole aga sugugi veel päris lõplikult valmis. Majas on uhiuued süsteemid, mis vajavad sättimist, et need töötaks täpselt nii, kuidas koolile kõige parem. Häälestustööd võtavad veel kogu septembri.

Kool läks riigile maksma 4 367 259,8 eurot, millele lisandub käibemaks.

Nimi jääb
Enne ehitustööde algust oli kõne all, et koos uue majaga võiks Nõo reaalgümnaasium saada ka uue nime, siiski jäi see plaan katki ja kool jätkab juba tuntud «kaubamärgi» all.

«Me arutasime seda õpetajate ja vilistlastega ja otsustasime, et jääb ikka praegune nimi,» rääkis Järveoja. Nimelt ei olnud paljud vilistlased vaimustuses mõttest anda koolile selle rajaja Kalju Aigro nimi. «Vanemad, kes teda hästi mäletasid, olid nõus, nooremad jällegi mitte,» nentis Järveoja.

Küll aga võib Aigro nime saada koolimaja eest läbi kulgev praegune Hariduse tänava jupp. Kool on teinud vallale sellekohase taotluse.

Tagasi üles