/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/07/30/1933016t1h0d7a.jpg)
Katkise veetoru tõttu tavalisest ligi kakskümmend korda suurema veearve saanud Tammelinna eramajade elanikud süüdistavad Tartu Veevärki pahatahtlikkuses ning nõuavad arve summast vähemalt poole mahatõmbamist.
Katkine toru paisutas veearve üüratuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
28. juunil said Riia 99, 101 ja 103 elanikud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest jahmatava arve. Muidu kolme maja peale kokku kvartalis keskmiselt 34 kuupmeetrit vett tarvitanud inimesi oleks justkui haaranud küürimis- ja laristamismaania.
Tartu Veevärgi arvel seisis, et kolme kuuga on nad kulutanud ühise veemõõtja näidu järgi 615 kuupmeetrit vett. Sellise koguse pruukimiseks oleks iga elanik pidanud käima vähemalt kaks korda päevas vannis ja jooksma vahetpidamata WC vahet.
Talvel kaevu ei minda
Riia 101 elanik Priit Ropsler selgitas, et koos naabritega järeldas ta, et kusagil peab olema leke. Asendades enam kui pool sajandit vana raudtoru eramaa sees uue plasttoruga, suudeti tuhatnelja kihutav veemõõdik, mis paikneb kõnniteealuses kaevus Ropsleri värava taga, 1. juuliks taltsutada.
«Arvestasime 28. juuni ja 1. juuli veenäidu vahe järgi, et Tartu Veevärk polnud võtnud veearvesti näitu vähemalt seitse kuud,» rääkis Ropsler. «Meile kirjutati, et neil on talvel raske näitusid kontrollida, sest kaevud on lume all ja jäätunud. See on vale: hoian isiklikult nende kaevu puhta, üle selle tuleb minu sissesõidutee.»
Nagu Priit Ropsler, nii kinnitas ka Riia 103 elanik Valmar Vallimäe, et veesurve langust, mis võinuks ehk aegsasti neile lekke kohta vihjata, polnud majades märgata.
Tartu Veevärgi arve peal seisis, et tarbimist on arvestatud alates 26. märtsist. Arve summa oli 1166 eurot, mille veefirma kärpis hiljem 871,18 eurole, kuna oli jätnud esiotsa kahe silma vahele, et Riia 99 eramu pole ühiskanalisatsiooniga liitunud. Priit Ropsleri hinnangul tuleks aga summast veel vähemalt 450 eurot maha tõmmata.
Ropsleri arvates võib vaielda selle üle, kui palju kärpida või kas üldse kärpida tasu majadesse pumbatud puhta vee eest, sest faktiliselt veevärgi pumbad töötasid ning sellega kaasnes kulu, mida ei saa korstnasse kirjutada. Küll ei saa Ropsler aru, mis kulu tõi vee-ettevõttele vesi, mis katkisest torust lihtsalt maa sisse valgus.
«Ma ei saa eitada, et vesi jooksis, aga ei jooksnud ju kanalisatsiooni. Järelikult ei kandnud Tartu Veevärk selle ärajuhtimiseks ka kulusid,» arutles Ropsler.
Ta maksis kolm nädalat tagasi kolme maja eest ära 51 eurot, võttes aluseks varasemate kolmekuuliste tsüklite keskmise tarbimise. Ülejäänut, mida Tartu Veevärk nõuab, ei taha ta maksta, kuni vaidlus saab lõpuni vaieldud.
Tartu Veevärk aga on kirjalikult hoiatanud, et kui Ropsler 30. juuliks küsitud summat ei tasu, võivad majad Riia 99, 101 ja 103 jääda sootuks veeta.
Tartu Veevärgi finantsnõuniku Marko Miti kommentaarist joonistus selgelt firma seisukoht, et tarbijad pidanuks probleemi tekkimist ette nägema ja mitte viivitama uue torustiku rajamisega vana purunemiseni.
Ühenduskohad, kuhu iga maja oleks saanud eraldi uute torudega kinnitada, on Tartu Veevärgil tänava alla valmis ehitatud juba vähemalt kuus aastat tagasi ning Miti andmeil tarbijad teadsid seda.
«Riia 99, 101 ja 103 puhul vastutab klient alates veearvestist nii torustiku seisukorra kui ka sellest tuleneva võimaliku kahju eest,» rõhutas Mitt. «Kui kliendi torustik on ikka pool sajandit vana, siis suure tõenäosusega seal ka avarii varem või hiljem tekib.»
Kaheaastane intervall
Mitt nentis, et enne 28. juunit võttis Tartu Veevärk Riia 101 maja eest kaevust viimase veenäidu mullu 28. septembril. Ta lisas, et mõõteseaduse järgi tuleb seda teha vähemalt kahe aasta tagant, paigaldades ühtlasi uue arvesti.
«Vee-ettevõtjal pole kohustust pidevalt kontrollida kliendi veearvesti näite,» ütles Mitt Tartu Veevärgile kuuluva Riia 101 arvesti kohta.
Kanalisatsioonitasu vähendamist ei pidanud Mitt kohaseks põhjusel, et tõenäoliselt imbus katkisest torust lekkinud vesi lõpuks ikkagi kanalisatsiooni ja sai osaks reoveest, mida Tartu Veevärgil tuli käidelda. Oma hinnangu toetamiseks esitas Mitt fakti, et Riia 99, 101 ja 103 juures puudub sajuveetorustik, kuhu lekkevesi saanuks valguda.